jah, meil on ilus talv õues. Täna on terve päeva väga masendavalt ilus ilm olnud- lihtsalt super. Helena ütles selle kohta Winter Wonderland, minu jaoks tavaline talv. Pärast vaatasin Tartu Raekoja Platsi veebikaameraid- õudne!
Hommikul magasime kaua. Lõpuks ärkasime kell pool kaksteist, mis on lihtsalt masendav, kas pole? Aga noh, vähemalt oli uni täis magatud ja elu ilus. Waka-waka?
Ärkasime, sõime ja siis läksime kella poole kahe ajal mu vanemate tuttavate juurde, sest sealt tõime diivani koju. Meil nimelt ühes toanurgas olid enne kaks tugitooli, mis mu isa rootsi tagasi viis, sest need kuulusid mu farfar'ile (vanaisale- isaisale) kes kolis ja tahtis neid tagasi. Niiet meil siis oli üks nurk kuidagi tühi ja vajas diivanit.
Nüüüd on seal ilus punane taoline diivan nagu need tugitoolid olid. Selline määrdunud veinipunane- superilus ja mugav!
Selle siiatoomine oli päris naljakas. Kõigepealt läksime sinna ja tegelikult kohapeal mind ja Helenat ei olnudki vaja, sest see oli piisavalt kerge, et kahe inimesega ära tõsta. Siis see oranž nöör seisis üldse tühja ja ei andnud mitte midagi (ärge küsige, ma ei viitsi seletada mis oranž nöör). Kodus lõpuks hakkasime seda siis tõstma. Alguses proovisime verandauksest- ei mahtunud läbi ja siis peauksest- mahtus läbi. Viisime ta õigesse kohta ja mina jooksin kohe esikusse "appi, mul on välisjalanõud jalas" nii kahju oli puhtal põrandal nendega kõndida- ise alles päev enne jõule koristasin tervet maja eksole!
Siis tsillisime niisama ringi, kulasime muusikat, rääkisime korraks Jüriga (vist) panime tühja ning siis hakkasime riidesse panema.
OIJAH!
Panime siis soojalt-soojalt riidesse, õues hakkas juba pimedaks minema, kell oli nii pool neli umbes. Ja läksime siis õue. Kõigepealt sõitsime vanaema juurde (Emma istus soome kelgul ja mina lükkasin. Helena jooksis niisama järele) ning seal liitus meiega vanaema. Siis läksime metsa.
Jah, tere talv. Läksime fjordi äärde vorsti ja saia grillima. Nii äge! Ehk siis kõndisime veits metsa sisse, tegime lõkke ja lihtsalt grillisime vorsti ja saia. Enne kui grillima hakkasime siis mu vanaema naabrid (Emma sõber- klassivend) liitusid ka meiega veel. Nii tore oli!
Tegime paar pilti ka. Ma neid täna ei jõudnud arvutisse panna, aga ehk kunagi hiljem. Esmaspäeval näiteks, sest esmaspäeval mul veel kooli ei ole. Teisipäeval juba on (jah kallid Eestlased, naerge palu tahate. Mul on see-eest 8. nädal vaba- talvevaheaeg ja siis lähen veel nädalaks reisile ja siis on mul veel aprillis ka vaheaeg. Niiet IN UR FACE)
Siiski, siin on üks pilt:
mina ja Helena siis grillimas.
Pärast seda läksime vanaema juurde sööma. Enne oli meil veel aega, niiet tegime Helenaga mõlemad väiksed power-napid. Väga tore! Siis sõime õhtust!
Teised sõid kala (mingit väga ägedat valget kala, mis läheb punaseks, sest ta on tehtud mingilt indiapäraselt. Pidi väga lihtne ja maitsev olema. Olen seda juba ühekorra maitsnud- ei ole siiski minu jaoks) ja mull oli siis.. emm. pirukas? Ta pole siiski päris pirukas aga.. oh well, las jääb.
Pärast vel istusime, sõime riisivahtu (riisipuder vahukoorega segamini ja vaarikakastet peale) ning jõime kohvi. Istusime ja rääkisime ja rääkisime. Lõpuks tulime koju.
Kodus rääkisin korraks issiga Skypes, panime niiisama tühja (ma avastasin oma dialekti jõudsalt, tänu sellele ägedale dialekti-sõnaraamatule mis mu isa mulle jõuludeks kinkis) ning siis hakkasime Harry Potteri kuuendat osa vaatama, mis täna telekast tuli. SUPER!
Okei, see film ei ole nii hea kui raamat, sest seal väga ei toimu midagi, aga ta on siiski väga hea film nagu kõik teisedki Potteri-filmid. Ilmselgelt on raamatud siiski paremad- alati olnud.
Nüüd Helena loeb, mina kirjutan seda ning oleme rahulikult liikunud 2011 aasta viimasesse päeva. Uskumatu.
2011 aasta on minu jaoks tähendanud tohutult palju. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui palju ma selle lühikese aastaga olen muutunud. Kui palju ma selle aastaga olen võitnud ning korda saatnud. See aasta on olnud super alustades sellega, et 1. jaanuar 2011 möödus mul Tartus korteris oma parimate sõprade seltsis ning 31. detsember 2011 möödub mul Norras, kodus, oma parima sõbra seltsis. Ning hiljem veel teiste parimate sõprade seltsis.
See on super.
2011 aasta on toonud mulle hulganisti pisaraid, sest see inimene, kes teiega Eestis hüvasti jättis on kadunud ja teda enam ei ole. Tagasi tulles olen ma keegi teine, keegi veelgi parem.
2011 aastal olen ma kohtunud nii paljude supertoredate inimestega, kes ei lähe mul mitte kunagi meelest. Nad jäävad alatiseks mulle südamesse.
Ma armastan 2011 aastat. See on olnud lihtsalt super. Ja lihtsalt uskumatu. Kõik mu unistused on sel aastal täide läinud ja peale selle suutsin oma uusaastalubaduse täide viia. Ma olen Norras.
-kista.
Teised sõid kala (mingit väga ägedat valget kala, mis läheb punaseks, sest ta on tehtud mingilt indiapäraselt. Pidi väga lihtne ja maitsev olema. Olen seda juba ühekorra maitsnud- ei ole siiski minu jaoks) ja mull oli siis.. emm. pirukas? Ta pole siiski päris pirukas aga.. oh well, las jääb.
Pärast vel istusime, sõime riisivahtu (riisipuder vahukoorega segamini ja vaarikakastet peale) ning jõime kohvi. Istusime ja rääkisime ja rääkisime. Lõpuks tulime koju.
Kodus rääkisin korraks issiga Skypes, panime niiisama tühja (ma avastasin oma dialekti jõudsalt, tänu sellele ägedale dialekti-sõnaraamatule mis mu isa mulle jõuludeks kinkis) ning siis hakkasime Harry Potteri kuuendat osa vaatama, mis täna telekast tuli. SUPER!
Okei, see film ei ole nii hea kui raamat, sest seal väga ei toimu midagi, aga ta on siiski väga hea film nagu kõik teisedki Potteri-filmid. Ilmselgelt on raamatud siiski paremad- alati olnud.
Nüüd Helena loeb, mina kirjutan seda ning oleme rahulikult liikunud 2011 aasta viimasesse päeva. Uskumatu.
2011 aasta on minu jaoks tähendanud tohutult palju. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui palju ma selle lühikese aastaga olen muutunud. Kui palju ma selle aastaga olen võitnud ning korda saatnud. See aasta on olnud super alustades sellega, et 1. jaanuar 2011 möödus mul Tartus korteris oma parimate sõprade seltsis ning 31. detsember 2011 möödub mul Norras, kodus, oma parima sõbra seltsis. Ning hiljem veel teiste parimate sõprade seltsis.
See on super.
2011 aasta on toonud mulle hulganisti pisaraid, sest see inimene, kes teiega Eestis hüvasti jättis on kadunud ja teda enam ei ole. Tagasi tulles olen ma keegi teine, keegi veelgi parem.
2011 aastal olen ma kohtunud nii paljude supertoredate inimestega, kes ei lähe mul mitte kunagi meelest. Nad jäävad alatiseks mulle südamesse.
Ma armastan 2011 aastat. See on olnud lihtsalt super. Ja lihtsalt uskumatu. Kõik mu unistused on sel aastal täide läinud ja peale selle suutsin oma uusaastalubaduse täide viia. Ma olen Norras.
-kista.
No comments:
Post a Comment