Viimane koolipäev

Hommikul magasin totaalselt sisse, mis oli lõppkokkuvõttes hea, sest mul pidi täna olema kell 10:15 intervjuu. Kui ma aga meiki tegin tuli äkki meelde, et see 10:15 on ju Eesti aja järgi!!! Ja mitte Norra oma järgi, nagu mina olin kogu aeg arvanud! Tundsin end niii tropina sest ma teadsin, et kell 9:15 norra aja järgi sõidan ma bussiga või kõnnin kooli poole, niiet pidin saatma kirja intervjuu korraldajatele, et ma ei saa sel kellaajal teha, ja et äkki oleks võimalik 15min edasi lükata- oli! Ma olin nii tänulik,
Ehk siis sotsioloogiasse ma ei jõudnud, kuna mul oli see intervjuu käsil, mis läks väga hästi! Mind siis valiti sinna pressitiimi ja ma olen rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Eestis (15-24 juuli 2012) fotograaf/ajakirjanik! Ma olin lihtsalt nii õnnelik! Ma saan teha oma kahte lemmikasja koguni 11 päeva. Mind muidugi hoiatati, et kuna ajakirjanikke on päris vähe (fotograafe ka, nagu ma aru sain) siis ma arvatavasti väga palju magada ei saa väga nende 11 päeva jooksul. Mitte just parim uudis, aga küll ma hakkama saan. Kohv saab mu parimaks sõbraks!
Aga nüüd viimase koolipäeva juurde tagasi...
Pärast seda intervjuud läksime kõik siis meie suurde "söögisaali", oreon või mis iganes selle nimi ka ei oleks, kus oli lihtsalt terve meie kool koos põhimõtteliselt. Nii äge oli vaadata, kuidas kõik õpilased istusid ja vaatasid ja rääkisid ja õpetajad seisid seal oma "rõdul" ja vaatasid ja ootasid, et mis juhtuma hakkab. Nii äge! Inimsed isegi istusid treppidel, sest see saal oli niii täis (1100 inmest, mida sa ikka loodad siis). Igatahes see algas sellega, et me laulsime mingit laulu, mille nimi oli "Til ungdommen" ja mis oli siis pühendatud kõigile, kes 22. juuli 2011 hukkusid. (lisan loo ka allpool, et kuulata saaksite).
Siis oli lühike ja väga naljakas näidend sellest, kuidas Jeesus sündis ja kõike. See oli lihtsalt nii koomiline, reaalselt!
Pärast seda laulsid Russid meile jõululaulu Rudolfist, mis oli ka naljakas.
Siis pidas direktor kõne ja rõhutas seda, et 2011 aasta on olnud täis surma ja kurbust, kuid me peame kõik kokku hoidma ja võtma 2012 aasta vastu lõbusatena (vms.. umbes midagi sellist oli)
Lõpuks laulsime veel ühe jõululaulu kõik koos ja kõik seisid püsti, sest mingi õpetaja käskis. Ja siis kõigil, kellel olid päkapikumütsid viskasid need üles! Nii äge oli!
Siis vahetasime kingitusi ja lubasime, et avame need alles 24. detsember. Ehk siis see saab olema esimene asi, mida ma hommikul teen, sest ma tahan väga teada saada, mida Ingrid ja Othelie mulle kinkisid, sest see on mingi suur ja pigem õhuke raamat! Ja ma isegi ei kujuta ette mille Bodil ja Vera mulle ostsid! Niiet 3 päeva veel selleni, kui ma lõpuks teada saan! Kas pole mitte tore?
Igatahes pärast kooli läksime kõik Ingridi korterisse. Mina pidin sinna nagunii minema, kuna mu buss läks alles ju kell kaks ja selle ajani polnud mul midagi teha (kell oli alles 11!) niiet läksime siis sinna. Tegime plaane järgmise aasta sügisvaheajaks, kui nad kõik tahavad mulle Eestisse külla tulla, mis on neist lihtsalt väga armas. Esimesena lahkus Vera, kes pidi suht kiirelt ära minema, sest ta pidi jõule tähistama vms. Ei ole kindel.
Siis aga vaatasime mina ja Ingrid "FRIENDS"'i, mis oli naljakas! Ning samal ajal kuulasid Bodil ja Othelie mingit imelikku muusikat ja tantsisid voodi peal. See oli lihtsalt hüperkoomiline, ausalt. Vahel oli see isegi koomilisem kui FRIENDS, mis on päris raske saavutus. Naljakas.
Siis aga läks Othelie ära ja hakkasime kolmekesi FRIENDSi vaatama (mina, Bodil ja Ingrid) ja siis äkki tuli idee, et võiks midagi süüa. Kuna Ingridil midagi süüa ei olnud siis otsustasime pitsat tellida. Aga kell oli alles 12 ja ükski koht ei olnud veel avatud (kell 13 avati!) niiet me siis vaatsime näljastena sõpru edasi, kuni lõpuks kell sai 1! helistasime kohe, et kas saaks pitsat tellida, aga üks koht ütles, et nad ei too kohale enne kella kolme ja teine et nad ei too kohale enne kella kuut. Mismõttes? Olime juba alla andmas kui äkki Bodil mõtles, et äkki ta ema viitsiks meile pitsat tuua. Niiet ta helistas ja ta ema oli nõus! Saate aru? Ehk siis- me tellisime pitsa, Bodili ema käis sellel järel ja ostis meile veel kokat ka! Tal on lihtsalt super ema, ausalt!
Siis hakkasime sööma. See oli lihtsalt parim pitsa ever, ausalt! Nii hea!
Ehk siis meil oli parim kolmapäev: meie kolm + pitsa ja koka + FRIENDS!!! Lihtsalt super!
Lõpuks oli kell pool kolm ja ma jalutasin kesklinna, et bussile jõuda ja koju tulla.
Kuna mul kõht nii täis oli veel selles pitsast, siis õhtusööki ma ei söönud (oligi nagunii kala, niiet ma ei jäänud millestki väga erilisest ilma. Muidu oleks pitsat jälle söönud). Selle asemel lugesin Potterit ja kirjutasin seda siin.
Õhtuks mul enam plaane ei ole. Homme tuleb suur koristuspäev, kus me terve maja ära koristame! Ehk siis ma pean oma toa väga ära koristama (mis ei ole väga raske, as ta on eelmisest korrast ikka veel üpriski sassi ajamata!) ning veel oma vannitoa ja vetsu! Wippeee.. äge.
Ja siis on reede..
Ja siis on äkki jõulud, laupäev ja jõulud. Jõulud.
Ja siis on järgmine nädal,
Ja HELENA TULEB SIIA!!
Ja äkki on uus aasta,
Aeg läheb liiga kiirelt..
Aga siin on see lugu, mida me laulsime:

 

Olge tublid,

-kista.