... oli väga rahulik ja me ei teinud mitte midagi tarka. Magasin hommikul kaua ning vaatasin siis telekat. Mingiaeg sõin hommikust ning siis vaatasin veel telekat, vist.
Mängisin ruubikukuubikuga ning lugesin.
Mingiaeg tulid meile külalised. Õhtusöögiks.
Õhtusöögiks olid.. um.. vähid. Või vähkid, mina neid ilmselgelt ei söönud. Aga meile tulid siis külla mu ema ja isa sõbranna ning tema mees ja laps. Nende poeg on Emmaga samas vanuses, niiet nad siis jooksid ringi ja mängisid. Väga huvitav oli neid kuulata, sest nad reaalselt karjusid üle maja.
Igatahes kui kõik teised sõid siis vähki ja värki siis mina sõin rahulikult lasanjet. Nii tore oli.
Jõime ka Rootsi julebrusi (ehk siis no.. jõululimonaadi) mille nimi oli Julmust. Must tuleb soome keelest ehk eesti keelest ehk MUST NOH! Ja see maitses nii veidralt.
Miks?
Sest tavaliselt kõik mustad limonaadid maitsevad nagu koka, või pepsi. Või noh.. neil on nii sarnane maitse, mitte täpselt sama agasarnane, ja see oli lihtsalt totaalselt teistmoodi. Mitte midagi sarnast. Väga veider!
Siis kui vanemad inimesed veel laua äärde istuma jäid läksin mina suurde tuppa lugema, lugesin seal rahulikult kui Emma mind kooki sööma kutsus.
Sõime siis mu vanaema tehtud karamelli-pähklikooki. Jah, see on lihtsalt niiii superhea kook! SEE ON SUPER!
Jõime veel kohvi, sõime küpsiseid ja rääkisime Mul on nii veider kohtuda inimestega ja rääkida nendega norra keeles Eestist. See on nii super!
Siis lugesin veel oma toas ning vaatasin paar osa TBBTd ning lõpuks üritasin magama jääda.
Magamine tol ööl oli veidi piin- ma teadsin, et järgmisel hommikul ärkan, lähen rongile ning siis saan eeesti keeles rääkida. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui veidrana see kõik tundus. Kui ebareaalsena. Helena tuleb siia. Päriselt siia, minu juurde. Norra.
SUPER!
Olge tublid ja vabandan, et paar päeva ei ole jõudnud kirjutada. Kõik on nii kiiresti läinud.
-kista.
No comments:
Post a Comment