J.R.R. Tolkieni sünnipäev

... ei möödunud mul tema raamatuid lugedes. Selle olen plaaninud 2013 aastasse. hehee..
Aga möödus üsnagi kiirelt ning seepärast ei olnud mul aega, et teile teada anda, mis toimub! Oli vaja jälle kooli minna, tagasi igapäevatoimetustesse sukelduda ja lõpuks ka kooli hakata tõsisemalt võtma (nimelt on mul pühimõtteliselt kokkulepe kõigi õpetajatega, et teisel poolaastal võtavad nad mind rohkem kui tavalist õpilast Annavad siin-seal paar hinnet ja eeldavad, et teen kodutööd enamasti)

Viimne reede,

Tere talv,

jah, meil on ilus talv õues. Täna on terve päeva väga masendavalt ilus ilm olnud- lihtsalt super. Helena ütles selle kohta Winter Wonderland, minu jaoks tavaline talv. Pärast vaatasin Tartu Raekoja Platsi veebikaameraid- õudne!

Viimane koolinädal enne jõule,

on alanud ja juba on esmaspäev läbigi. Jälle. Ma ikka veel ei mõista, miks see aeg nii kiirelt läheb, aga oh well.
Hommikul vaatasin aknast välja ja oh imet- lund oli öösel sadanud! Lihtsalt vapustav! Mitte küll midagi hiiglaslikus koguses, aga siiski! Kõik oli valge ja ilus. Aitäh pilved,

Inglise keele terve päeva töö

Heldags i Engelsk. Päris naljakas oli.
Hommikul pidin koeraga välja minema, aga siis mu ema ütles, et Emma L on veidi haige, ja et ma ei pea välja minema, et ta läheb ise veidi hiljem ja et ma pean bussile jooksma. Nii ma siis sättisin end kiirelt valmis, tegin paar võileiba kaasa ja üritasin bussile joosta, millest ei tulnud midagi välja, sest kogu tee oli veel hullem liuväli kui eile ja ma reaalselt libisesin 5 minutit bussipeatusesse.

Ein farfar i livet

esmaspäev on kohutavalt kiirelt möödunud- arvatavasti seepärast, et ma niii väga juba homset ootan!
Hommiku ärkamisega polnud mingit probleemi. Mona viskas mu peaaegu kooli juurde (pidin 10min jalutama, mis on normaalne) ja siis jõudsin kooli. Esimene tund oli inglise keel, kus me jälle Ingridiga nalja tegime ja mitte just väga aru ei saanud, mis ümberringi toimus. See-selleks.
Siiis oli meil sotsioloogia- õpetajat ei olnud. Me nagunii filmisime dokumentaali, niiet... no nii me siis filmisime. Siis oli meil... norra keel! Vaatasime filmi- tüüpiline norrakas. Veits ei saanud naerda siis (ma isegi sain naljadest aru enamikus.. või vähemalt mis teema oli) niiet väga tore oli. Lõunapausi ajal rääkisid teised Justin Bieberist (nagu tavaliselt) aga siiis lampi suusatamisest ja Petter Northugist (nad siin kõik tema suured armastajad, as ta on siit pärit ju). Ja siis mu kaks klassiõde otsustasid Justin Bieberile tweetida, (originaalset midagi muidugi) et kuit a vaatab suustamist siis ta peab tema poolt olema jnejne.. tema tweet lõpuks? "@justinbieber Do you know the epic norwegian?"
selline pokerface. Lithsalt pool söögivahetundi naersime seda- ebareaalne.
Siis oli meil prantsuse keel, mis ära jäi, sest õpetaja olihaige. Pärast seda oli matemaatika, kus meil oli asendusõpetaja sest õige õpetaja oli haige.. viimane tund oli ühiskonnageograafia kus me vaatasime saamidest filmi. Väga äge oli! Nende keel oli nii sarnande soome keelele aga nii erinevev eesti keelele. Väga veider.
Siis tulin bussiga koju ning kodus lõpetasin HP neljanda osa ning alustasin viiendat. Sõime õhtust- sokolaadikoooki ka, mis vanaema tegi! Niii hea!
siis hakkasin aga oma jõulukinkidega majandama- jõulud suruvad peale ja ma pole pmts isegi mitte veel alustanud. Niiet mul läheb väga kiireks- liiga suur projekt, aga ma pean ta ära tegema! Ja peale selle pean veel raamatut ka kirjutama. Aga täna tahan vara magama minna, et homne kiiremini tuleks. Ootan niiii väga juba, et saaks Trondheimi minnna!
Praegu lähen pesema, kirjutama, lugema ja magama.
Olge tublid,
Eriti lühike täna,

-kista.

I want to break free

... ehk järekordne nädalavahetus on jällegi möödas. Väga imelik, nad lihtsalt kaovad ja kaovad. Mul on ausalt praegu selline tunne, et ma olen Norras vaid olnud ju paar nädalat, aga juba on 20. november ja mu sünnipäev on kahe nädala kaugusel. Kuidas see veel juhtus? Aeg läheb liiga kiirelt ja ma ei saa sinna mitte midagi teha. Appi!

Aga mul on väga tore nädalavahetus olnud. Ehk minu avastused: mida rohkem ma norra keelt tajun seda põnevamaks maailm muutub. (väike No Shit Sherlock kuulduks kõige endise võp'ide poolt kindlasti- aitäh!)
Igatahes laupäev möödus kuidagi väga kiirelt. Hommikul vedasin end voodist välja vist poole kaheteistkümne ajal. Tegin midagi süüa, kirjutasin oma romaani veidi ning siis lugesin HP'd. Ja siis oli äkki juba kell pool neli ja ma pidin kiirelt hakkama end valmis sättima. Vahetasin riided, tegin meigi ja viskasin vajalikud asjad kotti ning läksime vanaema juurde õhtust sööma- mina seal ei söönud.
Istusime siis lauaääres ja rääkisime- kõigest ja kõigist. Väga tore oli. Lõpuks sai kell pool kuus ja mu ema viis mu mu ühe sõbranna juurde, kelle juurde mina siis sööma ja filmi vaatama läksin.
Vera juurde jõudsin veidi enne kuut ning siis ootasime teisi. Ma imetlesin tema DVD kollektsiooni ja mängisin ta kassiga. Lõpuks tulid teised ka: Bodil, Othelie ja Ingrid.
Hakkasime siis Vera tehtud (kaua tehtud) Tai sööki sööma, mis oli lihtsalt vapustavalt hea muidugi! Istusime ja rääkisime suusatamisest (teate küll, norrakad=suusad) ja niisama kõigest ja kõigist. Väga tore oli. Lõpuks sättisime end teleka ette ja Harry Potteri kaks viimast filmi algasid!
Nii tore oli nendega filmi vaadata, sest me kogu aeg pmts arutasime, et mis toimub ja nii ja väga äge oli! Aga paari koha peal olime surmvait: näiteks päris lõpus siis, kui Harry Snape'i mälestusi nägi. Ja siis suht kõigil olid pisarad silmas, sest see oli nii.. vapustav. Igatahes- väga väga head filmid olid.
Ahjaa, ja telekast nägime veel kolmanda filmi lõppu ka, sest kolmas HP film tuli telekast. Naljakas.
Pärast filme tegime paar pilti a mängisime Vera kassiga (Chanel) kes paberkotti ronis ja seal ringi tsillis. Veits naljakas oli! Lõpuks oli mul aeg takso järele kutsuda, aga Bodil jõudis oma ema käest küsida, et äkki ta viiskab mu koju ja ta oli nõus. Olen eluaegne võlglane talle nüüd vist. haha.
Igatahes koju jõudsin vist 1-ajal? Umbes nii kuidagi oli. Läksin suht kohe magama- olin päris surnud sellest hiigelsöömisest ja filmivaatamisest!

Café

On kohutavalt raske öelda sõna café kui sul on jäätis suus- fun fact from yesterday

Täna on olnud väga tore päev. Kõigepealt juba seepärast, et neljapäevad on alati toredad, sest tunde on vaid kolm ja vabu tunde kaks!
Esimene tund oli ühiskonnageograafia, kus me õppisime ja kordasime homseks tööks, mida mina ei tee, sest mul on oma juuriorkontaktisikuga kokkusaamine. Õpetaja ütles, et mul ei ole seda väga mõtet järele ka teha- hindeid ma ju nagunii ei saa. Aga võibolla siiski teen selle järele- who knows.
Siis oli meil vaba tund, mille ajal õppisin prantsuse keelt ehk tõlkisin 3 lk teksti. Või 2,5 lk, aga mis vahet seal on. Sain tõlgitud ja nii tore oli olla- olin midagi tarka teinud.
Prantsuse keel oli ka väga tore, sest ma sain aru, mida õpetaja rääkis! Kuna rääkisime sellestsamast tekstist, mida ma just tõlkinud olin siis oli nii tore, kui ma aru sain mis ümberringi toimus ja mis küsimusi õpetaja küsis. Kahjuks ma väga vastata ei tahtnud, sest lausete moodustamine on mul prantsuse keeles halvem kui norra keeles, ja see peaks midagi ütlema.
Pärast prantsuse keelt sõime lõunat ning siis oli järgmine vaba tund, mille ajal õppisime norra keelseid jõululaule, naersime tohutult ja rääkisime veidi liiga kõvasti. Aga väga tore oli!
Ning viimaseks tunniks oli inglise keel, kus õpetaja arvas, et tulen inglise keelsest riigist (meil oli asendusõpetaja) ja küsis minu käest, miks inglased ütlevad the Guardian aga Daily Mail. Vahtisin talle lolli näoga otsa ja ütlesin, et ma olen Eestist mitte Ingismaalt ja siis ta oli nagu "AAAA, ma arvasin et sa oled inglise keelsest riiigist!" mul oli nagu "well valesti arvasid siis.." aga ei öelnud ma talle midagi, naeratasin vastu.
Igatahes mina ja Ingrid jõudsime kokkuleppele, et too õpetaja on arvatavasti Neville Longbottom, sest ta nägi veits tema moodi välja + Neville saab õpetajaks! Või sai.. või mida iganes. Igatahes naersime selle üle terve tunni. Peale selle pani Marius meie laua teise äärde tooli, niiet toetasime oma jalgus inna peale ja lasime lebosse, mis oli omakorda väga naljakas.
Kokkuvõttes lõppes tund liiga vara ja me oleks tahtnud Ingridiga veel naerda.

Jalutasin kesklinna ning ootasin bussi. Kui olin bussile saanud nägin, et Mona ja Gunnar sõitsid bussist autoga mööda ja lehvitasid- nad jäid minuti hiljaks, et mind peale korjata. Naljakas.
Tulin siis koju, lugesin Potterit ja kell kuus vaatasime Monaga the Big Bang Theory't telekast. Siis tuli Erika (mu vanem õde) ning sõime õhtust- india söök oli. Väga naljakas oli terve õhtusöögi, millegipärast. Magustaoiduks oli sokolaadipudding vaniljekastmega. Mida ma kohutavalt kaua naersin oli see, et  Emma valas omale vaid vaniljekastet, sest talle ei maitse sokolaadipudding, ja siis see oli lihtsalt niii halenaljakas, et ma ei suutnud midagi öelda vaid lihtsalt naersin, kuidas ta pool sellest kastmest omale kaussi valas. Ja siis vaatas mulle segaduses otsa ja küsis "KAA?" ahhaha!! niii naljakas!
Pärast õhtusööki soojendasin end ahjuees ning siis tulin siia, et blogi kirjutada. Kohe loen HP'd veel, alustasin täna neljandat osa! See on juba veits paksem kui teised, nii 500+ sõna ja viies on ju see kõige suurem pirakas, mingi 800+ tuleb vist ära. No päris kindlalt tuleb veidi üle kaheksasaja.
Siis lähen pessu ja magama. Ei valetan, lähen veel kirjutama ka! Kuigi nädalvahetusel tuleb see kirjutamismaraton jälle- vaja vähemalt 8000 sõna kirjutada nädalavahetusel, siis olen enda üle uhke. Järgmine nädalavahetus ongi ju viimane- väga veider mõelda selle peale.
Homme jälle kooli, ja siis nädalavahetus! Laupäeval lähen sõbranna juurde Harry Potteri kaht viimast osa vaatama! Ei jõua ära oodata!

-kista.

Jälle uus nädal

Ma kohe üldse ei saa aru, kuhu need nädalad kaovad. Alles oli mu esimene esmaspäev norras 15. augustil 2011 ja nüüd on juba 14. november? Mis toimub? Kallis aeg- ära kao niikiirelt!

Hommikul läksin kooli ja otseteed raamatukokku- viisin HP teise osa tagasi ja võtsin kolmanda. Ning siis alustasin lugemist. Kuna mu esimene tund oli inglise keel siis seal ma just väga palju lugeda ei saanud, aga muidu lugesin kohe päris palju- väga hea :)
Siis oli meil sotsioloogia, prantsuse keel, ajalugu, ja lõpuks kaks ühiskonnageograafiat- kaks kõige õudsemat tundi kui minu arvamust küsida. Ma vahel (kohe päris tihti) ei suuda üldse jälgida kus õpetaja oma jutuga on ja tema tahvlile kirjutatust ei saa ma ammugi mitte midagi aru. Naljakas õpetaja muidu.
Lõpuks sain koju. Ehk siis pärast tunde peaaegu jooksin bussile. Nägin täna nii tsillax välja- käisin oma punase mantliga ja beeside põlvikutega. Mu kindad on ka suht punase-beesiga, niiet mätsisin nii et hirmus. Väga tore.

Kodus suht jõudsin vaid paar peatükki lugeda kui juba sööma hakkasime. Asi oli lihtsalt selles, et koju olin ma ju jõudnud kell 4! Kuus tundi ja need lõpevad kell pool 4? Meanwhile in Norway...

Pärast õhtusööki läksid Mona ja Gunnar diivanit valima/vaatama ja mina sättisin end tee ja sokolaadikoogiga lebotugitooli ning lugesin. Tegelikult olin lapsehoidja, aga kuna ma Emmat ja tema sõbrannat ei näinud ja nad väga esikus ei laamendanud arvasin, et ma ei pea neid vaatama. Ühel korral nägin Emmat mööda kööki jooksmas, sest ta otsis kääre- jalas olid tal Mona kontsaga saapad. Väiksed lapsed mõtlesin seepeale ning lugesin rahulikult edasi.

Kuidagi juhtus niii, et täna olen lugenud juba pool HP 3st osast ja siiski ma alles täna ta alustasin- good going. Aga see kõik selle arvelt, et omaenda raamatut ei ole ma kohe mitte ühtegi sõna kirjutanud. Otsustasin tegelikult lihtsalt täna puhepäeva võtta- mu eilsed suured ideelennud olid kadunud ja ma ei teadnud enam, mida edasi kirjutada.

Nüüd on kindel see, et klassiga lähme 22. november Trondheimi teatrisse, sööma ja šoppama. Eeldan, et tuleb väga tore päev, as mu on parim klass ever!!!
Avastasin veel täna, et mu klass on kõik minuga väga sõbralikuks muutunud ja kõik on vist nagu... rahul, et ma nende klassis olen. Äkki tuli nii tore tunne ja tundsin, et ma olen lõpuks väga õiges kohas ja ma ei tahaks mitte kuskil mujal olla. Väga äge!

Õhtul rääkisin veel emme ja issiga skypes ja nad suutsid mulle sellised eesti toitude isud peale meelitada, et ma vist täna tean, mida ma öösel unes näen.

Praegu lähen loen veel, teen oma küüned korda ja näen lõpuks ehk normaalne välja. Vähemalt homme.
Olge tublid,

-kista.