ehk täna oli mul terve päeva töö matemaatikas, mis oli väga naljakas ja eriline. Ma ei ole kunagi niimoodi kontrolltööd teinud ja see oli lihtsalt tore! Kuigi samas oli ta matemaatikas.
Kuna see töö oli pea ainuke, mis ma terve päeva jooksul üldse tegin, siis kirjutan sellest päris pikalt. Samas- te peate teada saama, kuidas norras terve päeva pikkuseid töid kirjutatakse (5h!!) ning kui vabad ja tsillid nad selle ajal on. Ei ole mingit eksamipinget ega midagi- keegi ei tuubi hullus koguses valemeid pähe ega midagi...
Hommikul läksin siis kooli. Jõudsin nii kella kaheksa ajal oma kapi juurde ja avastasin, et ohhoo, meie klassi on liigutatud- töö on kuskil mujal. Otsisin siis teadetetahvlilt, et kus see siis ka on ja leidsin- esimesel korrusel A-ehitises. Läksin siis sinna- õpetaja ka just jõudis. Valisin omale koha kuskil tagumises osas ning sättisin end rahulikult sisse.
Lõpuks kell 8.15 hakkasime siis seda tööd kirjutama.
Tööst: see oli jaotatud kaheks: esimese osa jaoks oli ette nähtud 2h, ning seal oli vaid üks tekstülesanne (võibolla oli teine ka, ei mäleta enam) mis oli väga lihtne (arvuta mingid piletid) ja muud kõik ülesanded olid esimeses osas numbrite ja tähtedega- polnud hullu. See osa läks vist enam-vähem normaalselt. Ehk ei olnud midagi suurt, millest mitte aru saada.
Esimese osa ajal ei tohtinud kasutada arvutit, kalkulaatorit, raamatut ega märkmeid. Selle pidi täiesti peast tegema.
Esimese osa lõpetasin umbes 45 minutiga. Kirjutasin nii aeglaselt kui suutsin ja nii palju päris puhtandile kui suutsin- et ikka aega raisata. Lõpuks olin kõik siiski ära kirjutanud ja nii ilusti kui sain ja ikka oli veel pool tundi aega. Lugesin siis juba, mis järgmises osas tuleb ja joonestasin paberile jooni, et aega raisata enne, kui teist osa lubati tegema hakkata.
Teise osa ajal lubati juba kõike kasutada. Raamatut, läpakat, märkmeid, kalkulaatorit- kõike! Siiski- teine osa koosnes põhliselt tekstülesannetest, või ülesannetest, kus pidid välja arvutama ühe asja ja siis sellest juba teise ja... No, see oli ikka päris raske kohe. Ma enamikus sain aru omaarust, mis tegema pean, aga kindlasti ikka päris ei saanud ka- nagunii panin pange. Aga vähemalt sain tehtud.
Viimane ülesanne oli väga ajuvaba- ma ei saanud mitte midagi aru. Mingi Richteri skaala teema oli, ag amis teema? ei tea.
Nüüd veel sellest tööst: Kõigepealt kästi meil kõigil vetsus käia ja öeldi, et enne kella 11st vetsu ei saa! Kella 11ne ajal tuli mingi teine õpetaja klassi ja ütles, et "4 õpilast minuga kes välja tahavad hingama minna" ja siis kohe tuli järgmine ja ütles sama. Nii käisid kõik õpilased, kes tahtsid, väljas- vetsus ja õues ja kohvikus ja kusiganes- aga koos mingi teise õpetajaga.
Muidu printima võis minna niisama, kui ise tahtsid, aga üksi. Meie matemaatikaõpetaja oli nagunii kogu aeg printeri juures ja vaatas, mis toimub.
Siis oli veel veider see, et terve selle töö aja kõik sõid. Või noh tähendab, et ei olnud mingit suurt söögipausi, vaid kõik võtsid oma võileivad välja ja sõid neid seal klassis- kas pole mitte tore.
Ahjaa, meie matemaatikaõpetaja korjas enne töö algust kõigi telefonid laua peale. Ma pärast lugesin- 10 iPhone'i! + ülejäänud olid ka mingid touchscreenid, v.a. 3, üks Blackberry, minu Nokia ja kellegi mingi kena vana telo- klapiga ja puha!!
Läpakatega on see teema, et nad on mingi vaatlemise all. Kõik on kolivõrguga ühendatud ja neid jälgitakse, et mis sa teed. Ja kui keegi Internetti läheb siis arvuti lülitab end välja- või lülitatakse välja pigem- ning õpetaja saab teate ja sinu töö võetakse ära ning sind saadetakse klassist välja. Päris hull süsteem, aga nii ta on. See on see läpakate kasutamine.
Pärast tööd oli mul päris kaua aega enne, kui pidin bussile hakkama minema, niiet istusin ja lugesin raamatut. Jagasin nendele, kes klassist välja tulid eesti šokolaadi ja Jessica jagas mulle oma saksa šokolaadi. Tore-tore.
Siis tulin bussiga koju- kedagi polnud. 5 minutit hiljem tulid Gunnar ja Emma L. Ma käisin koeraga jalutamas- ta suutis mind täna nii närvi ajada, sest ma pidin ta peale nii palju karjuma, kuna igast teisi koeri oli ümberringi. Ta isegi mind väga kuulata ei taha, sest ma pole ju ta õige "master", aga siiski kuulab, aga kui mõni teine koer läheduses on siis looda aga, et ta minust väljagi teeb, niiet ma pean teda tirima kui hirmus!
Kella nelja ajal sõime õhtust- makaronivormi- ning siis lugesin veidi veel raamatut enne kui paar külalist tulid, nimelt on mu väiksel õel täna sünnipäev. Sai 7 aastaseks! Jah, meie vanusevahe on nii täpselt 10 aastat, nii äge!
Andsin talle ta kingituse ka, mille üle ta nii õnnelik oli. Pool õhtut on ta nüüd ETNO põlvikutega ringi jooksnud, mis talle number suured on, aga teda ei huvita.
Muidugi sai ta hirmsas koguses kingitusi, enamik sisaldab roosat ja läikivat ja sädelevat ja... noh, nagu tüdrukud ikka eksole.
Õhtuks mul plaane ei ole. Peaksin prantsuse keele juttu arvutisse salvestama, aga ma olen nii tropp ja jätsin oma raamatu koju, niiet pean seda homme tegema pärast mingit tundi kuskil grupiruumis üksi. Võtab aega nii 5 minutit, aga siiski!
Poolteist nädalat veel koolis käia!
Olge tublid,
-kista.
No comments:
Post a Comment