Ehk olin reedest pühapäevani Trondheimis ja nägin kõiki teisi oma piirkonna vahetusõpilasi. Kogu see aeg oli lihtsalt super!
Reedel olin siis alguses koolis, aga pärast norra keelt tulin koju ja hakkasin pakkima. Ka sain lõpuks oma paki Eestist, mis jõudis nädal aega plaanitust hiljem aga siin ta lõpuks oli! Karp täis kommi, sokolaadi ja küpsiseid ja kohukesi! Lihtsalt super! Jõuludeks kommid olemas (ka olen paarile sõbrale lubanud eesti šokolaadi viia ning paar komipakki ja šokolaadi vedasin Trondheimi kah kaasa, et seal teistele vahetusõpilastele jagada).
Lõpuks sain oma asjad kohvirsse pakitud (jah, mu üliäge YFU kohver) ning ema viis mu rongijaama....
Trondheimi jõudsime Louisaga kell pool kaheksa õhtul ning meile tuli sinna vastu üks YFU vabatahtlik Dagrun, kes on väga väga tore! Temaga läksime siis kuksile mingisugusesse kohvikusse istuma ja teisi ootama (Ben ja Anna polnud veel Trondheimi jõudnud + ootasime veel teist vabatahlikku Nora't, kelle juurde ööseks läksime) Lõpuks tulid kõik sinna, jõime kõik koos teed ning rääkisime ja rääkisime kuni lõpuks oli kell kümme ning otsustasime, et on aeg ära minna. Saatsime Anna ta vanemate juurde (ta magas oma host-tädi juures) ning siis läksime mina, Louisa ja Ben Nora juurde, sest meie magasime seal.
Saime väga ägeda kahe narivoodiga toa kolmandal korrusel, mis oli väga tsill. Minu narile ronimine oli keeruline, sest see oli megakõrge ja seal ei olnud redelit, niiet ma pidin tooli pealt ronima, mis oli pigem naljakas.
Enne magama minekut sõime veel pruunijuustu-saia ning rääkisime juttu. Ma lugesin veel veidi raamatut ning kui lõpuks magama saime oli kell 12 läbi.
Laupäeva hommikul ärkasime vara. Hommikul tulid igatmoodi naljad minu telefoniga, sest kui "snooze" öelda saksa aktsendiga on see lihtsalt meganaljakas. Peale selle oli minu telefon keset tuba laual, ning et äratuskella välja lülitada pidi Ben ärkama ning selle välja lülitama (see oligi meie plaan õhtust peale olnud tegelikult). Kell oli pool üheksa, kui me kõik lõpuks ärganud olime.
Sõime hommikust. Kuna Norat kodus ei olnud siis tema ema aitas meil kõike vajalikku leida. Pärast seda tuli Dagrun meie juurde , koos Nynckega (saksamaalt, ta tuli hommikul rongiga alles) ning kõndisime kõik koos Kristini juurde (veel üks vabatahtlik) kelle juurest leidsime ees juba Rune, Lukase ning Diego. Istusime ja rääkisime veidi ning siis jaotati meid kaheks grupiks- üheda hakkasid piparkooke tegema ja teised mingit.. tainast mingite... saiakeste jaoks (mis lõppkokkuvõttes olid väga head). Mina, Louisa ja Diego hakkasime piparkooke tegema. Kuigi tegelikult tegime piparkooke ja siis jälle naersime sakslaste üle (Nyncke, Ben, Rune ja Lukas tegid seda tainast) kes lihtsalt ei saanud üldse hakkama. Terve laud oli pärast segamini ja pool topsi kaneeli lendles lihtsalt mööda tuba laiali, sest Ben ilmselgelt ei jaksanud seda käes hoida.
Lõpuks olid piparkoogid ahjus ja tainas enam-vähem valmis- oli jälle aega istuda, rääkida ja pilte teha. Kõik oli lihtsalt vapustavalt tore!
Siis hakkasime neid kukleid tegema ja rullima ning panime needki lõpuks ahju.
Kella kahe ajal hakkasime linna minema. Alguses tahtis Anna bussiga minna, sest ta on ju Mehhikost ja kõndimine jää ja lume peal on tema jaoks poolvõimatu, aga siis üks vabatahtlik ütles, et tal on autos neli vaba kohta, niiet mina, Anna, Louisa ja Diego läksime autoga. Sakslased otsustasid jalutada.
Lõpuks saime siis kesklinna ning meil oli kuni kella kuueni aega ringi šopata! Mina isiklikult sain kõik jõulukingid, mida vaja oli ning siis leidsin omale veel superägeda võtmehoidja (ma nimelt ei olnud veel Norrast omale võtmehoidjat ostnud!). Läksime siis õue ja seal oli mingisugune väike jõuluturg vms, kus müüdi glöggi. Mina teadsin mis see on- Anna, Louisa ja Diego kuulsid sellest esimest korda. Kuulsid, proovisid ja kiitsid.
Siis läksime veel mingisse teisse ostukeskusesse, sest meil oli veel aega. Ning lõpuks maandusime kuskile kohvikusse, et teed juua veel ning oodata, kuni kell piisavalt kaua on et teised meid leiaksid. Ja teised leidsidki! Ning läksime siis Peppes Pizzasse.
Seal istusime kokku umbes poolteist tundi. Kõigi peale sõime ära neli suurt pitsat (superhead, mis meie lauaotsas oli oli kõige parem muidugi!!) ning pärast veel istusime ja tegime nalju. Lihtsalt nii supertoredad vahetusõpilased on meie piirkonnas!
Siis läksime kõik Nora juurde, et seal hommikul tehtud piparkooke kaunistada. Meiega liitus ka üks norra kutt, kes läheb järgmisel aastal Brasiiliasse. Väga äge!
Nii me siis istusime ja kaunistasime piparkooke glasuuri ja nööpkommide ja kummikommidega. Kõik oli super! Lõpuks nägi terve laud.. väga.. segamini välja. Glasuuri oli reaalselt kõikjal! Siis tuli minul ja Annal idee minna välja lumesõda mängima. Laenasin talle enda sooje käpikuid, sest tal endal on vaid ilma sõrmedeta mingit asad (Mehhiko noh!) ning läksime kõik õue.
Tegime kaks võistkonda ja mängisime. Olime õues vist poolteist tundi umbes ja lihtsalt jooksime ringi. Kõik oli niii vahva ja tore!
Alguses oli majaümbrus kõik ilusat lund täis, pehme, puutumatu lumi. Pärast meie lumesõda olid isegi põõsad lumest tühjad ja pehme lumi oli lihtsalt kõik maha tallatud!
Mina sain kohe alguses lumepalliga pähe ja siis tahtsin Lukasele minna ütlema, et ma sain vastu pead (tema viskas) ja siis ta viskas järgmise otse mulle näkku! Aga see oli lihtsalt naljakas. Päris paljud said vastu pead ja nägu- need ju kõige naljakamad. Louisa ja Ben läksid poolepeal kaklema ning viskasid end maha pikali, et kakelda ja siis kõik lihtsalt läksid ja valasid nad lumega üle!
Ja siis ma jäin seisma, et minust saaks pilti teha ja voppaa- Ben viskas mulle lumepalli otse silma! Ilmselgelt hakkasid pisarad voolama ning mu silmast eemaldus vaid üks suur must pisar. Tegime pilti ka! Ei, ma ei saanud haiget, lihtsalt naljakas oli.
Kui me lõpuks kõik jälle sisse läksime olime läbivettinud! Jõime teed, tegime kõik üksteise massaaži ning sõime piparkooke, kuni kõik ära läksid.
Mina, Ben, Louisa a Nyncke jäime jälle Nora juurde ööseks. Enne magama minekut tegime veel lolle nalju! Aga lõpuks jäime magama poole ühe ajal.
Pühapäeva hommikul ärkasime pool kümme või isegi veidi pärast seda. Kella kümne ajal sõime hommikust ning siis panime end nii soojalt riidesse kui saime (mul olid talveriided kaasas) ning läksime kelgutama! Lihtsalt nii tore oli! Ma olin pärast täiesti läbi vettinud (jalad noh) ning lumi oli reaalselt kõikjal, sest ma veeretasin end mäest alla aga mäe peal olime päris kaua. Lõpuks oli kell üks, kui me Astridi juurde läksime ning putru sõime.
Kuna mu sokid olid läbi vettinud siis Astrid (kes oli ka esimene vabatahtlik, keda ma Norras nägin) andis mulle oma villased sokid. Aga kuna pidime läbi õue minema, et keldrisse saada ja ma ei tahtnud oma jalanõusid jalga panna siis panin kilekotid jalgade otsa. Note to self: kilekottidega lume peal kõndimine on tohutuld idiootne idee! Aga ma sain sellega hakkama!
Enne kui riisiputru hakkasime sööma mängisime mina, Ben ja Lukas veel piljardit. Mina ja Lukas Beni vastu! Meie võitsime!! (tänu Lukasele ilmselgelt, sest ma lõin alati lihtsalt nii tohutult mööda!) ja siis lõpuks sõime putru. Riisiputru süüakse siin kaneeli ja suhkruga, et te teaksite!
Pärast pudrusöömist tegime jõulukaarte, mis tulid nii toredad! Kõik oli nii armas ja tore! Ja siis äkki oli kell kolm ja meil hakkas väga kiire- pidime veel Nora juurest läbi käima et siis kesklinnast rongile minna, ja see kogu jalutamine võttis umbes 45 minutit + me pidime oma asjad ära pakkima, niiet äkki jooksime kõik uksest välja! Suutsin kõiki siiski veel kallistada.
Järgmine kohtumine on juba jaanuaris, kus kokku saame kõigi teiste vahtusõpilastega, mitte vaid Trondelagi- meie piirkonna omadega! Kõik teised tulevad ka Trondheimi ja me juba tegime plaane, kuidas me Oslo inimeste üle nalja hakkame viskama (nad räägivad pmts seda kirjakeelt, mis kõlab nii... korralikult, samas kui meie dialekt on nagu, üle-käte! Lõikame kõik lõpud ära ja... noh.. vahet pole)
Aga jooksime siis Nora juurde pakkima ja sealt edasi rongijaama- jõudsime! Aga siis see loll masin lubas maksta vaid TÄPSE rahaga, ning ma pidin kaardiga maksma. On tropp! Aga jõudsime rongile!
Nüüd olen kodus, hakkan kohe matemaatikat õppima, sest mul on homme see terve päeva töö.
Olge tublid,
pildid tulevad homme, loodetavasti, saan teiste pildid ka järgmise nädala jooksul, niiet siis jagan teile kõike!
-kista.
No comments:
Post a Comment