Saturday, December 17, 2011

17. detsember kaks tuhat üksteist.

Hommikul äratas mind Emma L üles, sest kell oli juba 11 ja ta soovis, et ma temaga piparkooke sööksin. Ilmselgelt ma ärkasin. Aga enne, kui piparkookideni jõudsin, tegin end enam-vähem korda ja panin isegi riidesse.
Siis sõime piparkooke ja jõime teed.
Kuigi tegelikult mu päev ei alanud üldse nii hästi, sest mul oli veits kurb, sest... no nädala aja pärast on jõulud. Ja ma ei ole kodus, Eestis. Veits oli kurb ja mul ei olnud väga tuju midagi teha. Aga siis mu ema ütles, et lähme linna, et šopata. Ma teadsin, et mul väga midagi šopata polnud vaja, sest mul on kõik kingitused ja asjad olemas, aga otsustasin siisi minna. Üksi koju jääda oleks ka imelik olnud,
Kui ma siis lõpuks valmis sain ja õue läksin, siis mu ema tuli minu juurde ja ütles, et mulle on pakk tulnud. Issand mu päev läks kohe paremaks! Jooksin kohe tema juurde ja vaatasin, et kellelt, sest postkasti tuli see sisseskännitud asi. LAUGRENILT! Issand mu päev läks veel ilusamaks! Te lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma juba tahtsin postkontorisse minna ja selle paki sealt ära võtta ja siis koju tulla ja selle avada!
Ehk siis esimese asjana läksingi kohe postkontorisse ja ootasin seal järjekorras nii umbestäpselt kümme minutit. Ilmselgelt kõik saatsid postkaarte ja pakke ja said ise pakke. Küll oli tore.
Ja siis sain täitsa kõigest aru, mida tädi mullle norra keeles seletas ja siis ma täitsa rääkisin norra keeles vastu.. Kuigi mul ei olnud mdiagi tarka rääkida, vaid et "mulle on pakk, siin on paber." ja siis "aitäh, ilusaid jõule ja head aega" . Aga sain isegi allkirja anda digitaalselt sellele ägedale asjale. Kas pole mitte eriti äge? WIN!
Aga siis käisin rongijaamas, ja ostsin rongipiletid jaanuariks, sest YFU ütles, et peame need ära ostma. Oh well.. õnneks saam raha tagasi, muidu oleks mul reaalselt rahast lihtsalt kahju.
Siis käisin poodides. Midagi ei ostnud aga vaatasin, et mida neil ka on. Mitte midagi ei olnud ka. Üks äge sõrmus oli- kahele sõrmele ja klaveriklaviatuuriga (issand ma ei tea, kas see on klaviatuur, arvatvasti mitte) aga seda oli vaid eriti väike suurus ning mul ei oleks seda nagunii vaja olnud. Niiet ma ei ostnud midagi. Kas pole mitte tore?
Siis tulime koju ning ma sain kohe oma toas paki avada! Issand kui palju komme ma jälle sain. Inimesed, kas te tahate, et ma veereksin tagasi eestisse või mida? Aga õnneks saaan ma nad teisipäeval inglise keelde kaasa võtta, sest meil tuleb jõulutund, kus kuulame jõulumuusikat ja sööme ning ei õpi midagi. Loodetavasti. Väga tore!
Ja siis veel muidugi see kingitus, tass, mis paistab tavalise musta tassina, aga kui kuuma vett (vedelikku) sisse valada ilmub muidugi too vapustav pilt. Suuur suuur suuuur suuur suuuur aitäh teile, mu parimad semud! Te suutsite mu päeva lihtsalt niii vapustavalt toredaks muuta! Ma niii armastan ja igatsen teid! a muidugi see kaart, see oli nii armas!
Ja Laugren, ma ei tea, kas su kirja eesmärk oli mind nutma ajada või mitte aga see sul õnnestus. Mu ema isegi küsis, kas kõik on ikka korras ja ma ütlesin, et mu sõbrad on lihtsalt nii vapustavad!
Siis koristasin jälle oma tuba veits, paki avamine oli põhjustanud igasuguse sodi lendlemist kõikjale. Aga nüüd on kõik jälle korralik,
Siis rääkisin emmega skypes, oli rääkida paaristkümnest asjast. Ja siis läksime vanaema juurde sööma. Viisin vanaemale eesti tumedat šokolaadi (kirssidega) ja neile kõigile meeldis see nii väga lihtsalt! Ma olin muidugi õnnelik ja ütlesin, et see ongi kõige parem sokolaad ever! Mis on ka tõsi, ilmselgelt. (okei, norras on Daimiga piimašokolaad, jah, see on ka vapustavalt hea)
Aga vanaema juures olime umbes kaks tundi või isegi veidi rohkem. Vaatasime Blaafjelli seal ning Barne-TV'd ning niisama istusime, jõime kohvi ja rääkisime. Ma üllatan iseennastki vahel, kui palju ma ikka norra keeles rääkida suudan. Nii hea tunne on alati, kui ma midagi öeldud saan ja kõik saavad aru, millest ma räägin. Veider.
Siis tulime koju ning mina ja Emma L hakkasime mängima plastiliiniga. Tegime maja. Või pigem sisustasime maja. Emma L ütles, et ta tahab need asjad homsesse piparkoogimajja panna, aga ema ütles, et plastiliin ei ole söödav, niiet need siiski sinna ei lähe.
Mina nendega koos piparkoogimaja ka ei tee, sest ma lähen sõbranna juurde. Vera juurde, kus teeme ise piparkoogimaja ja piparkooke ja kuulame nagunii Justin Bieberi muusikat ja lihtsalt oleme koos, mis on väga tore!
Aga praegu lähen ma pesema ja siis magama,

All näete tassi, mille mu sõbrannad mulle kinkisid ja milline ta välja näeb, kui ma sealt seest kuuma teed jõin.

Olge tublid,
ilusat neljandat adventi homseks,

-kista.

No comments: