Mu nädalavahetus on olnd väga teguderohke. Olen palju jõudnud, suutnud ja kaotanud. Mul on olnud vist hetkeni pks vahetusaasta kõige lahedamaid nädalavahetusi, täis uusi tutvusi ja hüvastijätte. Nagu vahetusaasta ühe nädalavahetusega!!
Showing posts with label Trondheim. Show all posts
Showing posts with label Trondheim. Show all posts
Sunday, June 3, 2012
Saturday, April 21, 2012
Oslo!!
Oslo reis oli lihtsalt nii lahe ja vapustav ja tore. Nii lahe on lihtsalt olla koos inimestega, kellega võib kõigest ja kõigest ja kõigest rääkida ja lihtsalt koos olla ja naerda ja filosofeerida elu ja elu mõtte üle ja. Lihtsalt super!
Ja no muidugi Oslo- Oslo on ju lihtslt nii armas linn! Ta ei ole üldse suur! (või noh kesklinn ei ole suur) ja ta ongi selline noh.. koselig. hubane ja nagu mõnus ja.. Ilus. Super!
Ja no muidugi Oslo- Oslo on ju lihtslt nii armas linn! Ta ei ole üldse suur! (või noh kesklinn ei ole suur) ja ta ongi selline noh.. koselig. hubane ja nagu mõnus ja.. Ilus. Super!
Monday, December 12, 2011
Pilte-pilte-pilte
Siin on siis pildid nädalavahetusest. Kuna ma kõiki ei näita, siis ei hakka ma neid FOTKIsse panema- vaadake siit! Näete piisavalt.
Jah, stiilipunktid piljardi mängimise eest- vähemalt võitsime!
YFU lumes, otsige mind üles!
Jah, lumepall õhus on minu visatud. YFU Trøndelag
Louisa, Anna, Nyncke ja mina. Mängisime lumes, nagu väiksed lapsed...
YFU kodulehe pilt kindlasti! Rune, mina, Anna ja Lukas!
1-2-3 ja viimaks saime normaalse pildi koos. Anna, mina, Louisa ja Lukas.
sakslased Eesti komme söömas (miisukomme ja lehmakomme) pärast kiitsid taevani
Anna ja mina. Kuna pilt oli väga väga tume siis ma pidin ta heledamaks tegema, niiet nüüd on kvaliteet halb- mälestus on sama!
Trondheim pimedas ja talvel. Seeon lihtsalt vapustavalt ilus linn.
(Ülikool näeb õhtupimeduses välja kui Hogwarts!!!!)
(Ülikool näeb õhtupimeduses välja kui Hogwarts!!!!)
kas nad pole mitte armsad sakslased? Lukas ja Ben!
Juuksed lumesõjast läbi vettinud, nagu kõik muugi!
Vaid üks suur must pisar mööda põske alla veeremas.
Lukas ja Ben stiili näitamas. Mõlemad kukkusid.
mina ja Anna. Telefoniga tegin.
Ja lõpuks meie super YFU (alustan vasakult minu selja tagant): Louisa, Lukas, Anna, Rune, Ben ning nende süles Lisa. Paremalt seisavad: Kristin, Dagrun, Astrid, Nyncke ja Juan Diego. Jah, me oleme SUPERÄGEDAD!
Olge tublid,
-kista.
Sunday, December 11, 2011
Grøtfest i Trondheim
Ehk olin reedest pühapäevani Trondheimis ja nägin kõiki teisi oma piirkonna vahetusõpilasi. Kogu see aeg oli lihtsalt super!
Reedel olin siis alguses koolis, aga pärast norra keelt tulin koju ja hakkasin pakkima. Ka sain lõpuks oma paki Eestist, mis jõudis nädal aega plaanitust hiljem aga siin ta lõpuks oli! Karp täis kommi, sokolaadi ja küpsiseid ja kohukesi! Lihtsalt super! Jõuludeks kommid olemas (ka olen paarile sõbrale lubanud eesti šokolaadi viia ning paar komipakki ja šokolaadi vedasin Trondheimi kah kaasa, et seal teistele vahetusõpilastele jagada).
Lõpuks sain oma asjad kohvirsse pakitud (jah, mu üliäge YFU kohver) ning ema viis mu rongijaama....
Reedel olin siis alguses koolis, aga pärast norra keelt tulin koju ja hakkasin pakkima. Ka sain lõpuks oma paki Eestist, mis jõudis nädal aega plaanitust hiljem aga siin ta lõpuks oli! Karp täis kommi, sokolaadi ja küpsiseid ja kohukesi! Lihtsalt super! Jõuludeks kommid olemas (ka olen paarile sõbrale lubanud eesti šokolaadi viia ning paar komipakki ja šokolaadi vedasin Trondheimi kah kaasa, et seal teistele vahetusõpilastele jagada).
Lõpuks sain oma asjad kohvirsse pakitud (jah, mu üliäge YFU kohver) ning ema viis mu rongijaama....
Thursday, December 8, 2011
Eelviimane koolipäev sel nädalal
Mulle on alati neljapäevad meeldinud- nad on lühikesed, vabu tunde on kuhjaga ja ained on ka... talutavad.
Hommikul magasin peaaegu sisse, sest uni oli parem kui külm tuba. Õues oli paar miinuskraadi, niiet lumi krudises jala all ja nii tore oli kõndida.
Hommikul magasin peaaegu sisse, sest uni oli parem kui külm tuba. Õues oli paar miinuskraadi, niiet lumi krudises jala all ja nii tore oli kõndida.
Wednesday, November 23, 2011
Et Juleeventyr
ehk käisin siis lõpuks Trondheimis! (varsti jälle tagasi tho!). Teisipäev, 22 november 2011 oli parim päev ever! Lihtsalt kõik oli nii super!
Kõigepealt oli meil koolis vaid kolm tundi- mis olid väga tsillid. Matemaatikas oli väga lihtne + õpetaat ka veel ei olnud. Inglise keel oli ikka lihtne nagu alati ja sotsioloogias polnud meil ka õpetajat + me nagunii filmisime, niiet väga midagi tarka ikkagi ei teinud. Ja siis tuli kahetunnine bussisõit koos oma klassiga Trondheimi- kõik magasid vist suht. Tagatiivas (kus ka mina istusin) käis mingi haigem muusikakuulamine. Ma mõtlen et mu üks klassivend tiris oma iPhone'i välja ja pani täiega mussi- halba mussi. Lasi mingit Bieberit ja siis kõik laulsid kaasa ja.. issand mis seal kõik toimus. Aga lõpuks jõudsime Trondheimi.
Mina sain Runega kokku (ta on saksa võp kes elab suht Trondheimi lähedal- käib praamiga Trondheimis). temaga läksime mäkki, sest ta tahtis midagi süüa. Mina jõin kohvi- päris uni oli olla! Aga lõpuks istusime mäkis mingi tund aega ja lihtsalt rääkisime. See on see kui kaks võppi kokku saavad- nad jõuavad maa ja ilma kokku pajatada. Väga tsillll!!! Siis läksime postkaarte ostma ning lõpuks istusime kuskil trepil selles hiiglaslikult kaubanduskeskuses mis seal linna keskel on ja kirjutasime kaarte. Mu klassivennad kõndisid mööda ja ütlesid tsau, ma siis tsautasin vastu. Mida Rune küsis? "Sa mingi teretad suvalisi vä?" ma seletasin, et nad mu klassivennad. Lõpuks pidime lahku minema- tema läks praamile ja mina siis sööma.
Käisime Egonis klassiga söömas- nii hea koht! Enamik sõid pitsat või mingit burksi- aga see ikka restoran niiet seed olid ka mingi 1) hirmkallid ja 2) megailusad ja korralikud. Mina sõin Caesari salatit. (issand miks seda nime nii võimatu kirjutada on?) mis oli lihtsalt superhea!!
Ja siis avastasin parima fakti norra kohta: restoranides on puhas vesi täitsa tasuta! ehk sa ei pea mingit hinhehinda maksma vee eest (nagunii söök on väga hull. mu salat maksis 157NOK ehk 314EEK ehk 20€!!!!) niiet see on lihtsalt niii positiivne! Väga viis- ehk kiidan! Eestis võiks ka nii olla (ärge nüüd tulge rääkima, et ongi. siis panin küll haiget feili).
Pärast sööki oli meil veel veidi aega, niiet ma siis vaatasin veel kaubanduskeskuses ringi. Leidsin oma vahetusperekonnale kingitusi (jõulud ju tulemas) ja endale sünnipäevakingi (otsin metsikult normaalse hinnaga rahakotti- minuoma laguneb). Ja siis läksin lõpuks teatrisse.
Kuna mu ühtegi klassiõde seal ei olnud ja õpetaja istus Alexi ja Jan'iga siis no läksin nende juurde. Ja siis mida mu õpetaja minu käest küsib? "Kas sa said täna oma boyfriendiga kokku?" mul oli karp lahti ja küsisin "HHHÄÄÄÄÄÄÄH????" ja siis ta seletas, et Alex oli talle rääkinud, et ta nägi mind mingi kutiga. Ehk minu boyfriendiga. Seletasin siis, et ta ei ole mu boyfriend vaid sõber, sest ta on ka võp saksamaalt jaanii. Aga no.. okei, alex ja jan ei teinud minu jutust väljagi ja ütlesid, et ma üritan end lihtsalt välja vabandada ja ei taha õpetajale öelda, et mul Trondheimis kutt on. issand jumal! Ja siis Alex käis kõigi meie klassi inimeste juures kes teatrisse hakkasid tulema ja ütles neile (norra keeles) et mul on Trondheimis kutt. Ma käisin tema järel ja ütlesin, et ta valetab. ja siis äkki ta keeras ümber "SA SAAD ARU MIS MA RÄÄGIN?" vaatasin talle suht lolli näoga otsa "jaa....." ja siis tüüp mingi käis ringi ja ütles, et ma räägin norra keelt.
Mul on lihtsalt superäge klass!!!!
Lõpuks lasti meid saali ja teater hakkas. Pean ausalt ütlema, et see oli lihtsalt niii armas ja nunnu ja.. nagu.. hyggelig ja värki. Mis kõige naljakam oli oli muidugi see, et ma isegi sain aru mis seal toimus ja kui ma esimesi sõnu kuulsin sain kohe aru, et see on trondersk'is. niiet..waka-waka ma hakkan nii palju juba norra keelt tajuma. Arvasin, et see päev ei jõua kunagi kätte!! :D HAHA..
Igatahes mulle väga väga väga meeldis see teater ja see oli tõesti nii armas ja kodune ja... super!
Pärast teatrit jooksid kõik Narvesen'i (see kioskiketi nimi) et šokolaadi osta, kuna 100g kaalukomme oli vaid 8.9 NOK! (tavaliselt mingi 12). Ma siis ostsin ka paar sokolaadidükki. hehe..
Bussisõit tagasi läks nii kiiresti! Me mängisime mingit mängu, et üks grupist mõtleb mindi asja peale ja teised võivad kas-küsimusi küsida ja siis peavad arvama, et mis see on! Superäge mäng oli! Kõige raskemaks osutus sõna: püssipauk. Kõige kergem oli: Justin Bieber. Ja Ingrid oli nii üllatunud, kui ma suht väga varakult ära arvasin, et ta Pipi Pikksukkast räägib.
Koju jõudsin veidi pärast 11st ja läksin kohe magama- ma olin niiii surnud lihtsalt! Jalad andsid ka juba tunda- jooksin oma kapjadega ringi (kes teavad mis need on need teavad- Kes mitte, kahju)
Igatahes mul oli supertore päev, see teater oli lihtsalt megavahva ja mul on maailma kõige ägedam klass!!!!!!!!!!!!!!!!....
Olge tublid,
-kista.
PS! Mul on varsti sünnipäev, niiet ma ootan joonistusi ja kirju omale postkasti. Aadressi leiate paremalt!!
Kõigepealt oli meil koolis vaid kolm tundi- mis olid väga tsillid. Matemaatikas oli väga lihtne + õpetaat ka veel ei olnud. Inglise keel oli ikka lihtne nagu alati ja sotsioloogias polnud meil ka õpetajat + me nagunii filmisime, niiet väga midagi tarka ikkagi ei teinud. Ja siis tuli kahetunnine bussisõit koos oma klassiga Trondheimi- kõik magasid vist suht. Tagatiivas (kus ka mina istusin) käis mingi haigem muusikakuulamine. Ma mõtlen et mu üks klassivend tiris oma iPhone'i välja ja pani täiega mussi- halba mussi. Lasi mingit Bieberit ja siis kõik laulsid kaasa ja.. issand mis seal kõik toimus. Aga lõpuks jõudsime Trondheimi.
Mina sain Runega kokku (ta on saksa võp kes elab suht Trondheimi lähedal- käib praamiga Trondheimis). temaga läksime mäkki, sest ta tahtis midagi süüa. Mina jõin kohvi- päris uni oli olla! Aga lõpuks istusime mäkis mingi tund aega ja lihtsalt rääkisime. See on see kui kaks võppi kokku saavad- nad jõuavad maa ja ilma kokku pajatada. Väga tsillll!!! Siis läksime postkaarte ostma ning lõpuks istusime kuskil trepil selles hiiglaslikult kaubanduskeskuses mis seal linna keskel on ja kirjutasime kaarte. Mu klassivennad kõndisid mööda ja ütlesid tsau, ma siis tsautasin vastu. Mida Rune küsis? "Sa mingi teretad suvalisi vä?" ma seletasin, et nad mu klassivennad. Lõpuks pidime lahku minema- tema läks praamile ja mina siis sööma.
Käisime Egonis klassiga söömas- nii hea koht! Enamik sõid pitsat või mingit burksi- aga see ikka restoran niiet seed olid ka mingi 1) hirmkallid ja 2) megailusad ja korralikud. Mina sõin Caesari salatit. (issand miks seda nime nii võimatu kirjutada on?) mis oli lihtsalt superhea!!
Ja siis avastasin parima fakti norra kohta: restoranides on puhas vesi täitsa tasuta! ehk sa ei pea mingit hinhehinda maksma vee eest (nagunii söök on väga hull. mu salat maksis 157NOK ehk 314EEK ehk 20€!!!!) niiet see on lihtsalt niii positiivne! Väga viis- ehk kiidan! Eestis võiks ka nii olla (ärge nüüd tulge rääkima, et ongi. siis panin küll haiget feili).
Pärast sööki oli meil veel veidi aega, niiet ma siis vaatasin veel kaubanduskeskuses ringi. Leidsin oma vahetusperekonnale kingitusi (jõulud ju tulemas) ja endale sünnipäevakingi (otsin metsikult normaalse hinnaga rahakotti- minuoma laguneb). Ja siis läksin lõpuks teatrisse.
Kuna mu ühtegi klassiõde seal ei olnud ja õpetaja istus Alexi ja Jan'iga siis no läksin nende juurde. Ja siis mida mu õpetaja minu käest küsib? "Kas sa said täna oma boyfriendiga kokku?" mul oli karp lahti ja küsisin "HHHÄÄÄÄÄÄÄH????" ja siis ta seletas, et Alex oli talle rääkinud, et ta nägi mind mingi kutiga. Ehk minu boyfriendiga. Seletasin siis, et ta ei ole mu boyfriend vaid sõber, sest ta on ka võp saksamaalt jaanii. Aga no.. okei, alex ja jan ei teinud minu jutust väljagi ja ütlesid, et ma üritan end lihtsalt välja vabandada ja ei taha õpetajale öelda, et mul Trondheimis kutt on. issand jumal! Ja siis Alex käis kõigi meie klassi inimeste juures kes teatrisse hakkasid tulema ja ütles neile (norra keeles) et mul on Trondheimis kutt. Ma käisin tema järel ja ütlesin, et ta valetab. ja siis äkki ta keeras ümber "SA SAAD ARU MIS MA RÄÄGIN?" vaatasin talle suht lolli näoga otsa "jaa....." ja siis tüüp mingi käis ringi ja ütles, et ma räägin norra keelt.
Mul on lihtsalt superäge klass!!!!
Lõpuks lasti meid saali ja teater hakkas. Pean ausalt ütlema, et see oli lihtsalt niii armas ja nunnu ja.. nagu.. hyggelig ja värki. Mis kõige naljakam oli oli muidugi see, et ma isegi sain aru mis seal toimus ja kui ma esimesi sõnu kuulsin sain kohe aru, et see on trondersk'is. niiet..waka-waka ma hakkan nii palju juba norra keelt tajuma. Arvasin, et see päev ei jõua kunagi kätte!! :D HAHA..
Igatahes mulle väga väga väga meeldis see teater ja see oli tõesti nii armas ja kodune ja... super!
Pärast teatrit jooksid kõik Narvesen'i (see kioskiketi nimi) et šokolaadi osta, kuna 100g kaalukomme oli vaid 8.9 NOK! (tavaliselt mingi 12). Ma siis ostsin ka paar sokolaadidükki. hehe..
Bussisõit tagasi läks nii kiiresti! Me mängisime mingit mängu, et üks grupist mõtleb mindi asja peale ja teised võivad kas-küsimusi küsida ja siis peavad arvama, et mis see on! Superäge mäng oli! Kõige raskemaks osutus sõna: püssipauk. Kõige kergem oli: Justin Bieber. Ja Ingrid oli nii üllatunud, kui ma suht väga varakult ära arvasin, et ta Pipi Pikksukkast räägib.
Koju jõudsin veidi pärast 11st ja läksin kohe magama- ma olin niiii surnud lihtsalt! Jalad andsid ka juba tunda- jooksin oma kapjadega ringi (kes teavad mis need on need teavad- Kes mitte, kahju)
Igatahes mul oli supertore päev, see teater oli lihtsalt megavahva ja mul on maailma kõige ägedam klass!!!!!!!!!!!!!!!!....
Olge tublid,
-kista.
PS! Mul on varsti sünnipäev, niiet ma ootan joonistusi ja kirju omale postkasti. Aadressi leiate paremalt!!
Monday, November 21, 2011
Ein farfar i livet
esmaspäev on kohutavalt kiirelt möödunud- arvatavasti seepärast, et ma niii väga juba homset ootan!
Hommiku ärkamisega polnud mingit probleemi. Mona viskas mu peaaegu kooli juurde (pidin 10min jalutama, mis on normaalne) ja siis jõudsin kooli. Esimene tund oli inglise keel, kus me jälle Ingridiga nalja tegime ja mitte just väga aru ei saanud, mis ümberringi toimus. See-selleks.
Siiis oli meil sotsioloogia- õpetajat ei olnud. Me nagunii filmisime dokumentaali, niiet... no nii me siis filmisime. Siis oli meil... norra keel! Vaatasime filmi- tüüpiline norrakas. Veits ei saanud naerda siis (ma isegi sain naljadest aru enamikus.. või vähemalt mis teema oli) niiet väga tore oli. Lõunapausi ajal rääkisid teised Justin Bieberist (nagu tavaliselt) aga siiis lampi suusatamisest ja Petter Northugist (nad siin kõik tema suured armastajad, as ta on siit pärit ju). Ja siis mu kaks klassiõde otsustasid Justin Bieberile tweetida, (originaalset midagi muidugi) et kuit a vaatab suustamist siis ta peab tema poolt olema jnejne.. tema tweet lõpuks? "@justinbieber Do you know the epic norwegian?"
selline pokerface. Lithsalt pool söögivahetundi naersime seda- ebareaalne.
Siis oli meil prantsuse keel, mis ära jäi, sest õpetaja olihaige. Pärast seda oli matemaatika, kus meil oli asendusõpetaja sest õige õpetaja oli haige.. viimane tund oli ühiskonnageograafia kus me vaatasime saamidest filmi. Väga äge oli! Nende keel oli nii sarnande soome keelele aga nii erinevev eesti keelele. Väga veider.
Siis tulin bussiga koju ning kodus lõpetasin HP neljanda osa ning alustasin viiendat. Sõime õhtust- sokolaadikoooki ka, mis vanaema tegi! Niii hea!
siis hakkasin aga oma jõulukinkidega majandama- jõulud suruvad peale ja ma pole pmts isegi mitte veel alustanud. Niiet mul läheb väga kiireks- liiga suur projekt, aga ma pean ta ära tegema! Ja peale selle pean veel raamatut ka kirjutama. Aga täna tahan vara magama minna, et homne kiiremini tuleks. Ootan niiii väga juba, et saaks Trondheimi minnna!
Praegu lähen pesema, kirjutama, lugema ja magama.
Olge tublid,
Eriti lühike täna,
-kista.
Hommiku ärkamisega polnud mingit probleemi. Mona viskas mu peaaegu kooli juurde (pidin 10min jalutama, mis on normaalne) ja siis jõudsin kooli. Esimene tund oli inglise keel, kus me jälle Ingridiga nalja tegime ja mitte just väga aru ei saanud, mis ümberringi toimus. See-selleks.
Siiis oli meil sotsioloogia- õpetajat ei olnud. Me nagunii filmisime dokumentaali, niiet... no nii me siis filmisime. Siis oli meil... norra keel! Vaatasime filmi- tüüpiline norrakas. Veits ei saanud naerda siis (ma isegi sain naljadest aru enamikus.. või vähemalt mis teema oli) niiet väga tore oli. Lõunapausi ajal rääkisid teised Justin Bieberist (nagu tavaliselt) aga siiis lampi suusatamisest ja Petter Northugist (nad siin kõik tema suured armastajad, as ta on siit pärit ju). Ja siis mu kaks klassiõde otsustasid Justin Bieberile tweetida, (originaalset midagi muidugi) et kuit a vaatab suustamist siis ta peab tema poolt olema jnejne.. tema tweet lõpuks? "@justinbieber Do you know the epic norwegian?"
selline pokerface. Lithsalt pool söögivahetundi naersime seda- ebareaalne.
Siis oli meil prantsuse keel, mis ära jäi, sest õpetaja olihaige. Pärast seda oli matemaatika, kus meil oli asendusõpetaja sest õige õpetaja oli haige.. viimane tund oli ühiskonnageograafia kus me vaatasime saamidest filmi. Väga äge oli! Nende keel oli nii sarnande soome keelele aga nii erinevev eesti keelele. Väga veider.
Siis tulin bussiga koju ning kodus lõpetasin HP neljanda osa ning alustasin viiendat. Sõime õhtust- sokolaadikoooki ka, mis vanaema tegi! Niii hea!
siis hakkasin aga oma jõulukinkidega majandama- jõulud suruvad peale ja ma pole pmts isegi mitte veel alustanud. Niiet mul läheb väga kiireks- liiga suur projekt, aga ma pean ta ära tegema! Ja peale selle pean veel raamatut ka kirjutama. Aga täna tahan vara magama minna, et homne kiiremini tuleks. Ootan niiii väga juba, et saaks Trondheimi minnna!
Praegu lähen pesema, kirjutama, lugema ja magama.
Olge tublid,
Eriti lühike täna,
-kista.
Tuesday, November 15, 2011
BesteVenn
Hommikul magasin sisse... küll vaid 5 minutit aga siiski- maksis kätte minu meigi kohapealt! :)
Kooli viis mind vanaema. Või mitte päris kooli, vaid 10 minutit koolist- ehk siiski kooli põhimõtteliselt.
Esimene tund oli matemaatika, mis oli päris igav. Ei olnud midagi väga uut ja kirjutasin jälle võimalikult aeglaselt, et õpetaja aru ei saaks, et mul muidu igav on. Lõpuks kirjutasin nii aeglaselt, et kaks ülesanned jäid tegemata. Ja siis õpetaja rääkis meile HELSDAG'ist. ehk... no. hell-day nagu kõik seda mulle seletasid, kuigi ma ise juba aru sain. Ehk siis terve päev on matemaatika ja TÖÖ, mitte niisama matemaatika päev otsa et ohjee lebo, uued osad ja ülesanded, vaid töö, kontrolltöö. Megasuur ilmselgelt. Ma ei kujuta ette, mis sellest saama hakkab. Arvatavasti mu pea plahvatab poolepeal ning ma lihtsalt ei suuda enam. Okei-okei, vaatab mis saab.
Siis oli meil kaks sotsioloogia tundi, mis olid totaalselt igavad ja no.. oh jumal. Väga õudsed tunnid olid täna minuarust. Mulle jääb kogu aeg tunne, et ma ei meeldi sellele õpetajalt väga (arvatavasti seepärast, et ma ei saa prantsuse keeles vahel kohe mitte millestki aru ja vahin lolli näoga mööda klassi ringi).
Aga igatahes mida me siis sotsioloogias tegime: jaotusime gruppidesse (vabal valikul seekord) ja hakkasime rääkima, et kuidas kooli peal "uuringut" läbi viia, et milline on meie kooli sotsiaalne struktuur vms. Ma ei tea, kõlas päris hästi ja meie grupp tuli kõige geniaalsema ideega välja- dokumentaalfilm. Ehk siis hakkame järgmisel nädalal filmima (esmasp. filmime kolmapäevaks peab monteeritud olema). Mina ja Ingrid hakkame monteerima, tuleb tore. Igatahes ma väga ootan, et see valmis saaks ja tahan näha, et mis sellest siis välja tuleb. Pidin Ingridi lootusi ka natuke paika loksutama selle filmi kohapealt ja tõin ta maapeale tagasi öeldes, et me ei suuda elusees seda kokku monteerida ja teha päris perfektseks kui aega on vaid järgmise kolmapäevani ja me hakkame alles esmaspäeval filmima.
Lõunapausil istusime ja rääkisime nagu tavaliselt. Naljakas oli see, et nad hakkasid minu sünnipäevast rääkima, sest Otheliel oli minu sünnipäevakaart kotis vms ja siis nad hakasid äkki norra keeles partama kiiresti ja lootsid, et ma ei saa midagi aru mis nad seletavad mu teisele klassiõele. Aga mu teine klassiõde ei saanud aru, et mina ei tohi aru saada, vaatas mulle otsa ja küsis et "Is it your birthday today?" kõik olid nagu *facepalm*. Aga naljakas oli. Midagi suurt ma siiski teada ei saanud- see oli vaid kaardi mustand vms. Ei ole väga kindel.
Siis oli meil prantsuse keel, kus me õppisime uusi sõnu ning viimane tund oli norra keel, kus rääkisime meie klassireisist Trondheimi. Selle reisi nimi on: EPIC STALOLZROADTRIP IS EPIC. Ma ei ole päris kindel, miks mu klassivennad sellele nime panid, aga ongi naljakam nii. Igatahes me siis lähme järgmisel teisipäeval Trondheimi, et seal tsillida veidi. Ootan väga! lähme klassiga koos sööma ja teatrisse ja šoppama ka! Ma ei suuda ära oodata, et me juba lõpuks seal oleme. Tahan Trondheimi jälle avastama minna- pole seda veel piisavalt teinud. Väga äge! Ja see jõuluteater on ka kindlasti väga väga tsill, ma ei arvagi muudmoodi.
Reis läheb vist kokku nii 300NOK, umbes.
Pärast tunde tulin koju, või tegelikult käisin veel raamatukogus ja võtsin raha välja- homme pean jälle uue bussipileti ostma ja värki. Ei oota väga, et juba uue bussikaardi saaks- ei ole midagi väga oodata.
Samas täna jõudis mulle kohale, et mu sünnipäevani ei olegi nii palju väga aega enam jäänud. Väga hull. Ma saan juba 17! Ma ei väsi kordamast seda, et kõik on äkki nii vanaks saanud. Millal see juhtus? Alles olime väiksed ja mängisime peitust.
Õhtuks mul erilisi plaane ei ole- mõtlesin et võiks ikka täna kirjutada veits jälle. Nädalavahetusel jälle aega ei ole nagunii- lähen sõbranna juurde filmi vaatama ja Ben tuleb võibolla siia. Aga samas noh jah. Samas viimase novembrikuu nädalvahetuse lubasin vaid kirjutamisele pühadada- parem oleks kui seda teen ka!
Kui ma 50 000 sõna täis saan siis ma korraldan iseendale peo! (ehk siis tähistan seda oma sünnipäeval)
Aga olge tublid,
-kista.
Kooli viis mind vanaema. Või mitte päris kooli, vaid 10 minutit koolist- ehk siiski kooli põhimõtteliselt.
Esimene tund oli matemaatika, mis oli päris igav. Ei olnud midagi väga uut ja kirjutasin jälle võimalikult aeglaselt, et õpetaja aru ei saaks, et mul muidu igav on. Lõpuks kirjutasin nii aeglaselt, et kaks ülesanned jäid tegemata. Ja siis õpetaja rääkis meile HELSDAG'ist. ehk... no. hell-day nagu kõik seda mulle seletasid, kuigi ma ise juba aru sain. Ehk siis terve päev on matemaatika ja TÖÖ, mitte niisama matemaatika päev otsa et ohjee lebo, uued osad ja ülesanded, vaid töö, kontrolltöö. Megasuur ilmselgelt. Ma ei kujuta ette, mis sellest saama hakkab. Arvatavasti mu pea plahvatab poolepeal ning ma lihtsalt ei suuda enam. Okei-okei, vaatab mis saab.
Siis oli meil kaks sotsioloogia tundi, mis olid totaalselt igavad ja no.. oh jumal. Väga õudsed tunnid olid täna minuarust. Mulle jääb kogu aeg tunne, et ma ei meeldi sellele õpetajalt väga (arvatavasti seepärast, et ma ei saa prantsuse keeles vahel kohe mitte millestki aru ja vahin lolli näoga mööda klassi ringi).
Aga igatahes mida me siis sotsioloogias tegime: jaotusime gruppidesse (vabal valikul seekord) ja hakkasime rääkima, et kuidas kooli peal "uuringut" läbi viia, et milline on meie kooli sotsiaalne struktuur vms. Ma ei tea, kõlas päris hästi ja meie grupp tuli kõige geniaalsema ideega välja- dokumentaalfilm. Ehk siis hakkame järgmisel nädalal filmima (esmasp. filmime kolmapäevaks peab monteeritud olema). Mina ja Ingrid hakkame monteerima, tuleb tore. Igatahes ma väga ootan, et see valmis saaks ja tahan näha, et mis sellest siis välja tuleb. Pidin Ingridi lootusi ka natuke paika loksutama selle filmi kohapealt ja tõin ta maapeale tagasi öeldes, et me ei suuda elusees seda kokku monteerida ja teha päris perfektseks kui aega on vaid järgmise kolmapäevani ja me hakkame alles esmaspäeval filmima.
Lõunapausil istusime ja rääkisime nagu tavaliselt. Naljakas oli see, et nad hakkasid minu sünnipäevast rääkima, sest Otheliel oli minu sünnipäevakaart kotis vms ja siis nad hakasid äkki norra keeles partama kiiresti ja lootsid, et ma ei saa midagi aru mis nad seletavad mu teisele klassiõele. Aga mu teine klassiõde ei saanud aru, et mina ei tohi aru saada, vaatas mulle otsa ja küsis et "Is it your birthday today?" kõik olid nagu *facepalm*. Aga naljakas oli. Midagi suurt ma siiski teada ei saanud- see oli vaid kaardi mustand vms. Ei ole väga kindel.
Siis oli meil prantsuse keel, kus me õppisime uusi sõnu ning viimane tund oli norra keel, kus rääkisime meie klassireisist Trondheimi. Selle reisi nimi on: EPIC STALOLZROADTRIP IS EPIC. Ma ei ole päris kindel, miks mu klassivennad sellele nime panid, aga ongi naljakam nii. Igatahes me siis lähme järgmisel teisipäeval Trondheimi, et seal tsillida veidi. Ootan väga! lähme klassiga koos sööma ja teatrisse ja šoppama ka! Ma ei suuda ära oodata, et me juba lõpuks seal oleme. Tahan Trondheimi jälle avastama minna- pole seda veel piisavalt teinud. Väga äge! Ja see jõuluteater on ka kindlasti väga väga tsill, ma ei arvagi muudmoodi.
Reis läheb vist kokku nii 300NOK, umbes.
Pärast tunde tulin koju, või tegelikult käisin veel raamatukogus ja võtsin raha välja- homme pean jälle uue bussipileti ostma ja värki. Ei oota väga, et juba uue bussikaardi saaks- ei ole midagi väga oodata.
Samas täna jõudis mulle kohale, et mu sünnipäevani ei olegi nii palju väga aega enam jäänud. Väga hull. Ma saan juba 17! Ma ei väsi kordamast seda, et kõik on äkki nii vanaks saanud. Millal see juhtus? Alles olime väiksed ja mängisime peitust.
Õhtuks mul erilisi plaane ei ole- mõtlesin et võiks ikka täna kirjutada veits jälle. Nädalavahetusel jälle aega ei ole nagunii- lähen sõbranna juurde filmi vaatama ja Ben tuleb võibolla siia. Aga samas noh jah. Samas viimase novembrikuu nädalvahetuse lubasin vaid kirjutamisele pühadada- parem oleks kui seda teen ka!
Kui ma 50 000 sõna täis saan siis ma korraldan iseendale peo! (ehk siis tähistan seda oma sünnipäeval)
Aga olge tublid,
-kista.
Monday, November 14, 2011
Jälle uus nädal
Ma kohe üldse ei saa aru, kuhu need nädalad kaovad. Alles oli mu esimene esmaspäev norras 15. augustil 2011 ja nüüd on juba 14. november? Mis toimub? Kallis aeg- ära kao niikiirelt!
Hommikul läksin kooli ja otseteed raamatukokku- viisin HP teise osa tagasi ja võtsin kolmanda. Ning siis alustasin lugemist. Kuna mu esimene tund oli inglise keel siis seal ma just väga palju lugeda ei saanud, aga muidu lugesin kohe päris palju- väga hea :)
Siis oli meil sotsioloogia, prantsuse keel, ajalugu, ja lõpuks kaks ühiskonnageograafiat- kaks kõige õudsemat tundi kui minu arvamust küsida. Ma vahel (kohe päris tihti) ei suuda üldse jälgida kus õpetaja oma jutuga on ja tema tahvlile kirjutatust ei saa ma ammugi mitte midagi aru. Naljakas õpetaja muidu.
Lõpuks sain koju. Ehk siis pärast tunde peaaegu jooksin bussile. Nägin täna nii tsillax välja- käisin oma punase mantliga ja beeside põlvikutega. Mu kindad on ka suht punase-beesiga, niiet mätsisin nii et hirmus. Väga tore.
Kodus suht jõudsin vaid paar peatükki lugeda kui juba sööma hakkasime. Asi oli lihtsalt selles, et koju olin ma ju jõudnud kell 4! Kuus tundi ja need lõpevad kell pool 4? Meanwhile in Norway...
Pärast õhtusööki läksid Mona ja Gunnar diivanit valima/vaatama ja mina sättisin end tee ja sokolaadikoogiga lebotugitooli ning lugesin. Tegelikult olin lapsehoidja, aga kuna ma Emmat ja tema sõbrannat ei näinud ja nad väga esikus ei laamendanud arvasin, et ma ei pea neid vaatama. Ühel korral nägin Emmat mööda kööki jooksmas, sest ta otsis kääre- jalas olid tal Mona kontsaga saapad. Väiksed lapsed mõtlesin seepeale ning lugesin rahulikult edasi.
Kuidagi juhtus niii, et täna olen lugenud juba pool HP 3st osast ja siiski ma alles täna ta alustasin- good going. Aga see kõik selle arvelt, et omaenda raamatut ei ole ma kohe mitte ühtegi sõna kirjutanud. Otsustasin tegelikult lihtsalt täna puhepäeva võtta- mu eilsed suured ideelennud olid kadunud ja ma ei teadnud enam, mida edasi kirjutada.
Nüüd on kindel see, et klassiga lähme 22. november Trondheimi teatrisse, sööma ja šoppama. Eeldan, et tuleb väga tore päev, as mu on parim klass ever!!!
Avastasin veel täna, et mu klass on kõik minuga väga sõbralikuks muutunud ja kõik on vist nagu... rahul, et ma nende klassis olen. Äkki tuli nii tore tunne ja tundsin, et ma olen lõpuks väga õiges kohas ja ma ei tahaks mitte kuskil mujal olla. Väga äge!
Õhtul rääkisin veel emme ja issiga skypes ja nad suutsid mulle sellised eesti toitude isud peale meelitada, et ma vist täna tean, mida ma öösel unes näen.
Praegu lähen loen veel, teen oma küüned korda ja näen lõpuks ehk normaalne välja. Vähemalt homme.
Olge tublid,
-kista.
Hommikul läksin kooli ja otseteed raamatukokku- viisin HP teise osa tagasi ja võtsin kolmanda. Ning siis alustasin lugemist. Kuna mu esimene tund oli inglise keel siis seal ma just väga palju lugeda ei saanud, aga muidu lugesin kohe päris palju- väga hea :)
Siis oli meil sotsioloogia, prantsuse keel, ajalugu, ja lõpuks kaks ühiskonnageograafiat- kaks kõige õudsemat tundi kui minu arvamust küsida. Ma vahel (kohe päris tihti) ei suuda üldse jälgida kus õpetaja oma jutuga on ja tema tahvlile kirjutatust ei saa ma ammugi mitte midagi aru. Naljakas õpetaja muidu.
Lõpuks sain koju. Ehk siis pärast tunde peaaegu jooksin bussile. Nägin täna nii tsillax välja- käisin oma punase mantliga ja beeside põlvikutega. Mu kindad on ka suht punase-beesiga, niiet mätsisin nii et hirmus. Väga tore.
Kodus suht jõudsin vaid paar peatükki lugeda kui juba sööma hakkasime. Asi oli lihtsalt selles, et koju olin ma ju jõudnud kell 4! Kuus tundi ja need lõpevad kell pool 4? Meanwhile in Norway...
Pärast õhtusööki läksid Mona ja Gunnar diivanit valima/vaatama ja mina sättisin end tee ja sokolaadikoogiga lebotugitooli ning lugesin. Tegelikult olin lapsehoidja, aga kuna ma Emmat ja tema sõbrannat ei näinud ja nad väga esikus ei laamendanud arvasin, et ma ei pea neid vaatama. Ühel korral nägin Emmat mööda kööki jooksmas, sest ta otsis kääre- jalas olid tal Mona kontsaga saapad. Väiksed lapsed mõtlesin seepeale ning lugesin rahulikult edasi.
Kuidagi juhtus niii, et täna olen lugenud juba pool HP 3st osast ja siiski ma alles täna ta alustasin- good going. Aga see kõik selle arvelt, et omaenda raamatut ei ole ma kohe mitte ühtegi sõna kirjutanud. Otsustasin tegelikult lihtsalt täna puhepäeva võtta- mu eilsed suured ideelennud olid kadunud ja ma ei teadnud enam, mida edasi kirjutada.
Nüüd on kindel see, et klassiga lähme 22. november Trondheimi teatrisse, sööma ja šoppama. Eeldan, et tuleb väga tore päev, as mu on parim klass ever!!!
Avastasin veel täna, et mu klass on kõik minuga väga sõbralikuks muutunud ja kõik on vist nagu... rahul, et ma nende klassis olen. Äkki tuli nii tore tunne ja tundsin, et ma olen lõpuks väga õiges kohas ja ma ei tahaks mitte kuskil mujal olla. Väga äge!
Õhtul rääkisin veel emme ja issiga skypes ja nad suutsid mulle sellised eesti toitude isud peale meelitada, et ma vist täna tean, mida ma öösel unes näen.
Praegu lähen loen veel, teen oma küüned korda ja näen lõpuks ehk normaalne välja. Vähemalt homme.
Olge tublid,
-kista.
Subscribe to:
Posts (Atom)