Neljas advent,

 mis tähendab, et jõuludeni on vähem kui nädal ja see on veidi hirmutav. Aasta on juba läbi. 2011 on läbi. Enam-vähem. See on.. kohutav! Alles oli 2010 ja ma hakkasin Tartus elama ja alles Dardan läks ju ära! Ja nüüd olen ma ise Norras, aasta on otsa lõppemas ning 2012 aasta kumab juba silmapiiril- kohutav!

17. detsember kaks tuhat üksteist.

Hommikul äratas mind Emma L üles, sest kell oli juba 11 ja ta soovis, et ma temaga piparkooke sööksin. Ilmselgelt ma ärkasin. Aga enne, kui piparkookideni jõudsin, tegin end enam-vähem korda ja panin isegi riidesse.
Siis sõime piparkooke ja jõime teed.
Kuigi tegelikult mu päev ei alanud üldse nii hästi, sest mul oli veits kurb, sest... no nädala aja pärast on jõulud. Ja ma ei ole kodus, Eestis. Veits oli kurb ja mul ei olnud väga tuju midagi teha. Aga siis mu ema ütles, et lähme linna, et šopata. Ma teadsin, et mul väga midagi šopata polnud vaja, sest mul on kõik kingitused ja asjad olemas, aga otsustasin siisi minna. Üksi koju jääda oleks ka imelik olnud,