Teisipäev-..

 pluss pilte keskaastaseminarist.

Täna oli siis teisipäev. "International Exchange Student Protest Day", ehk siis plaanis oli mitte kooli minna. Mu vanemad aga arvasid, et põhjus "ma tahan magada" ei olnud piisav, niisiis pidin ikkagi kooli minema. SURMVÄSINUNA!!!

Othelie sünnipäev

Eile õhtul ma enam siia ei jõudnud. Postitasin vaid keskaastaseminarist postituse ning pärast seda lihtsalt olin. Lugesin ta ise ka veel läbi. Kõik tunded tulid tagasi. Kõik tuli tagasi ja läks jälle ära. Hetkel on mul lihtsalt nii kohutavalt kurb olla.

Bigger, longer, uncut- keskaastaseminar

See oli super. Ma igatsen kõiki. Ma armastan kõiki ja neid tundeid, mis mind praegu valdavad on võimatu kirjeldada. See on midagi, mida vaid teised vahetusõpilased teavad. Ma olen nutnud ämbritäites pisaraid ja neil ei ole lõppu. Miks? Sest nägin nii mõndagi inimest arvatavasti viimast korda.. elus! Sellest on üdini kahju.
Samas olen ma õnnelik, et ma sain veelgi paremini teada nii paljusid inimesi. Kõige õnnelikum olen ma seepärast, et ma abiellusin (jah, see on vaid nali loomulikult, aga loe see pikk postitus läbi ja saad aru)
Soovitan juua kakaod ja süüa paar küpsist, kui seda pikka kirjutist lugema hakkad. Võta omale tekk ümber ja käi enne vetsus.
Naudi.
Pildid tulevad hiljem

Kodus

Olen rahulikult jõudnud koju. Mu terve päev on olnud lihtsalt väga emotsiooniderohke ning praegu on selline veidi tühi tunne. Ma reaalselt armastan neid toredaid vahetusõpilasi, kes Norras on ja kes teavad täpselt, mida ma läbi elan. Mul on väga kahju tulla tagsi, aga sellest kõigest kuulete homme.
Tahtsin teile lihtsalt öelda, et ma olen tagasi. Mul on hea meel olla kodus ja samas olen ma kurb, et need 5 päeva nii kiirelt mööda lendasid. Jah, need olid 5 parimat päeva vahetusaastast senimaani. Lihtsalt super.
Meie Midtårssamlingu põhilugu:

Mange Makers- Fest Hos Mange

reaalselt idiootne lugu ja lihtsalt nii naljakas. Naersime selle loo ajal oma kõhte lihtsalt kõverasse.

-kista.

Neljanda nädala algus

Kirjutan nädala alguse kokku, sest mul eile ei olnud lithsalt absoluutselt aega. Tegelikult pole väga täna ka, aga oh well, nautige sõbrad..

Virmalised,

Ehk siis no tere talv. Pärast siis tänase postituse postitamist helistab mullle ema (kes oli Birkiga jalutamas): "Ma ei tea, kas köögi aknast on näha, aga kustuta kõik tuled ja vaata fjordi kohale, nõrgad virmalised on taevas." minu reaktsioon oli järgmine: Haarasin kaamera, haarasin statiivi ja jooksin välja- paljajalu. Panin aga kaamera pildistama ja jooksin siis sisse tagasi, et jalanõud jalga panna. Tegin päris palju pilte, aga kõik on väga tumedad ja reaalselt näha ei ole just väga palju, sest need virmalised olid tõesti väga nõrgad. Samas ma nägin nad ära ja paari pilti jagan siiski teiega ka:

Pühapäev perega,

Hommikul äratas ema mind kümne ajal, et ma jõuaksin koeraga väljas käia ja siis asjad kokku panna, et ujulat minna avastama.
Käisin tegin siis Birkiga väikse tiiru ja lootsin, et ühtegi põtra ei näe- ei näinud.

sain täna elu suurima ŠOKI!!!!

Alustan siiski hommikust, kuna too šokk tuli minuni alles hiljaõhtul, nii veerand 11 ajal umbes.
Aga hommikul ärkasin, nii üksteist umbes või midagi sellist. Tegin omale mingi hommikusöögi ning vaatasin telekat. Birkiga õue ei pidanud minema, kuna Mona läks just.

Lõpuks reede!

Eile juhtus minuga veel siiski midagi, enne kui magama jõudsin minna. Nimelt- kell oli 11 kui ema mu uksele koputas ja ütles, et tule vaata aknast välja. Ma siis vedasin end kööki ja vaatasin aknast välja- kaks põtra. Jah. Ema ja poeg. Mõlemad nii hobusesuurused, lihtsalt istusid jalakäiatele mõeldud teel ja sõid põõsaid ja puid. Rahulikult. No tere tulemast norra eksole. Väga veider, aga väga lahe! (All lõpus on pilte ka!)

järkjekordne rahulik koolipäev

Hommikul ärkasin ja kõik oli nii ebareaalne, ma arvasin ikka veel, et magan,aga siiski kui mu äratuskell pool sekundit hiljem karjuma hakkasin sain aru, et peabki ärkama. Ja siis kuulsin veel, kuidas suures toas meie kell seitse korda kolistas- kell oli seitse. Teil seal eestis kaheksa,