Neljapäeval oli mul vägagi planeeritud päev ja kõi laabus kenasti plaanipäraselt ja kokkuvõttes oli mul üks kohutavalt tore päev! Ka mõningaste tagasilöökidega muidugi, aga kokkuvõttes väga tore!
Hommikul ärkasin kümne ajal, et pesemas käia ja küünelakk peale panna uuesti. Kahest tunnist selle jaoks aga ei piisanud ja lõpuks pidin poolikute küüntega uksest välja jooksma, et oma kontaktisiku Ann Kristiniga kokku saada. Aga midagi hullu ei olnud.
Temaga koos käisime siis lõunat söömas. Või pigem hommikust minu jaoks. Aga väga tore oli! Hiljem jalutasime veel niisama poodides ringi ja arutasime maailmaprobleeme. Võin kindlalt väita, et mul on maailma lahedaim kontaktisik!
Mingiaeg saime kokku Bodiliga, kes oli ka linna tulnud. Ja nii me siis kammisime veel veidi poode kuni otsustasime Ingridi juurde minna. Ann Kristin viis meid autoga sinna ära. Ja siis pidin temaga hüvasti jätma, sest järgmisel nädalal ma temaga enam ei kohtu kahjuks.
Ingridi juures istusime ja rääkisime niisama. Ausaltöeldes ma muud oma parimate sõbrannadega koos ei teegi, kui vaid istume ja räägime. Nii vähe on mul jäänud, et muud ei olnud lihtsalt teha noh! Mingiaeg otsustas Bodil siiski koju minna (tal oli töö järgmisel päeval ja ei saanud meiega koos peole tulla) ja mina ja Ingrid jäime siis kahekesi. Ja siis juba tuli Othelie. Ja siis hakkasime Harry Potteri neljandat osa vaatama. Enne seda tegime veel paar sooja võisaia ja siis istusime ja vaatasime Potterit.
Pärast seda hakkasime siis peole minema. Või pigem otsisime kedagi, kes meile järele tahaks tulla ja meid Paradisbuktasse sõidutada. Üks klassivend oli abivalmis ja sõidutas meid siis Paradisbuktasse, kus me siis rääkisime kõigiga ja tegime lõket. Tegelikult lootsime, et kellelgi oleks süüa, aga kõik olid sama lootnud ja keegi süüa kaasa polnud võtnud tegelikult. Naljakad need norrakad.
Mingiaeg mängisime selle Ameerika jalgpalliga, mille seesama klassivenna autost avastasime. Kaks paralleelikat käisid ikka ujumas ka. Mul ei olnud kaamerat kaasas, et pilte teha.
Mingiaeg siiski otsustasime kõigiga koos linna minna, et seal siis süüa osta. Istusime teise klassivenna autosse ja sõitsime linna. Kui seal sõime siis äkki avastasin, et keegi ei taha mind enam koju tagasi viia. Oh well. Saatsin emale sõnumi, et jään Ingridi juurde ööseks. Niisiis läksime tema juurde, et Harry Potteri viies osa ära vaadata.
Kui Othelie sinna tuli ütles too aga, et tema poolvend võib mu ära viia, sest ta peab Othelie nagunii koju viima. No nii me siis isutsime ja rääkisime veel enne, kui Othelie poolvend tuli. Lõpuks ta siiski jõudis ja sain ilusti koju.
Ja nii lõppes Luca ärasaatmispidu. Väga kahju oli ausaltöeldes. Luca on täiega lahe! Ta on vahetusõpilane Argentiinast! Lubasin kunagi loodetavasti talle külla minna. Aga eks näis..
Olge tublid,
-kista.
No comments:
Post a Comment