Jaanipäev, 23. juuni

Hommikul äratas mind ema, sest olime plaaninud kõik koos hommikust süüa. Kell oli siis kümme Nii ma siis vedasin end voodist välja, panin riidesse ja istusin hommikusöögilaua taha.
Hommikusöögiks olid tegelikult keedumunad. Need Norra keedumunad, mis seest on vedelad veel ja siis nad söövad seda tuubi-kaaviariga ja lusikaga. Ei. Mulle ei meeldi isegi tavalised keedumunad rääkimata nendest vedelatest.
Igatahes nii me siis istusime ja sõime ja rääkisime ja plaanisime õhtupoolikut. Pärast hommikusööki aitasin lauda koristada ja siis viskasin end tunnikeseks veel pikali, kui ema alla treenima läks, Emma läks sõbranna juurde ja isa garaaži tööle. Ja siis otsisin oma põhjatust kapist riideid, mis viia vanaema juurde pessu, sest meie pesumasin on katki- wippeee eksole! Täpselt siis, kui mul on vaja hullult asju hakata pesema ja värki-särki. Okei, vahet pole. Sain päris paljud oma asjad vanaema juures pestud ja panin nad enne kella kolme veel kuivama ka.

Kell kolm tulid meile siis külalised. Päris palju oli neid kohe. Kahekümne kanti oli meid lõpuks kokkku: 12 täiskasvanud ja 8 last oli vist. Isversusver. Lapsed kõik alla kümne. Jooksid ringi ja naersid ja mängisid. Jaanipäev noh!

Siis ehitasime MAISTANG'i, ehk reaalselt sümboliseerib see mehe suguelundit mis on maa sees otsapidi ja see tähistab siis maaviljakust. Rootsi traditsioon. Rootslased ongi väga veidrad.

Kui selle suure monstrumi keset aeda olime ehitanud valmis, siis oli aeg sööma hakata. Ehk siis hamburgerid ja hot dogid ja värske salat ja kartulisalat ja alkoholivaba šampus! Väga tore oli! Samal ajal kui sõime siis kõik ikka küsisid, et kuidas mul aasta läinud on ja et ma ikka räägin nii head norra keelt ja et küll on ikka kahju kui ma ära pean minema ja sada asja. Paljud olid täna hommikul ilmunud ajalehte ka lugenud ja siis ikka imestasid ja küsisid veel täpsemalt ja niisama rääkisime.

Pärast sööki läksime kohalikule jalgpalliväljakule kummikuviskevõistlust tegema. Kõigepealt ol isiis laste oma ja pärast seda oli siis täiskasvanute oma. Ja kes võitis naiste klassis? JAH, MINA! Igatahes väga naljakas oli. Väga väga tore ja lõbus.

Pärast seda läksime tagasi koju. Sõime kooki ja jõime kohvi ning istusime ja rääkisime lihtsalt. Siis hakkasin ka Juliega rääkima (ta oli mu ema töökaaslase tütar, praegu 13) ja ütlesin, et ta võiks ju ka vahetusõpilaseks minna paari aasta pärast. Ta oli suht ekstaasis sellest ideest ja hakkas hullult mõtlema, kuhu ta minna tahaks. Jäi Euroopasse ja hetkel valikuteks Saksamaa, Eesti ja Sveits. Väga lahe!!! Nii lahe lahe lahe oleks, kui ta tuleks Eestisse vahetusõpilaseks.

Mingiaeg õhtul hakkasid inimesed ära minema ja ma siis läksin ka muusikat kuulama ja seriaali vaatama.

Väga väga väga lahe jaanipäev oli. Samas igatsesin ikka Eesti jaanipäevade suurt lõket ja mõnusat seltskonda.

Artikkel ajalehes.

Vanaema MAISTANGi kaunistusi hoidmas

MAISTANG

olge tublid,

-kista.