Eile, kui me sõbrannadega grillisime Paradisbuktas (rannas siit natuke 4 min kõndida minu juurest) oli küll selline tunne, et miks ma üldse peaksin Eestisse tagasi tulema? Tuleks lihtsalt siia elama. Oleks nendega koos nende viimase aasta koolis ja siis, kui nad ka kõik oma teed lähevad läheksin ise ka. Lihtsalt ei taha minna. Tahan jääda siia. Ma ei oska teile seletada seda tunnet, sest tegelikult ju tahan oma Eesti sõpru ja perekonda ja kõiki ka näha. Samas ma tunnen, et mu vahetusaasta päriselt algas alles siis, kui ma keelt oskasin ja see oli ju alles pool aastat tagasi? Miks ta siis juba läbi on?
Aga eile oli mul väga tore päev. Lugege edasi...:
Hommikul äratas ema mind veel enne üles kui nad ära läksid mägimajatuurile. Ma siis koristasin veidi oma tuba niisama enda lõbuks, sõin hommikul (ja ei unustanud oma tabletti võtta), käisin pesemas ning rääkisin siis emmega veidi Skypes. Samal ajal helistasin ka takso endale, et kell 4 kesklinna saaks.Mingiaeg oli kell juba niipalju et panin omale riided selga ja meigi peale ja istusin õues ja ootasin taksot, mida lihtsalt ei tulnud! Läksin nii vihaseks! Mismõttes nüüd takso ei tule, kui mul seda vaja on? Saatsin siis Ingridile sõnumi, et kohtume tema juures ma pean jalutama kesklinna. Aga siis tuli idee küsida, äkki vanaema saab mu linna sõidutada ja nii ma siis tegingi. Vanaema oli nõus mind sõidutama. Nii tore! 23° ei oleks just eriti lahe olla jalutada tund aega vist :)
Läksin siis Ingridi juurde. Bodil oli ka seal. Mina ja Bodil pidime kell 7 minema Othelie juurde, et siis üks klassvend sealt meid peale saaks võtta ja paradisbuktasse sõidutada, sest seal olid juba Ingrid ja Vera ja veel paar inimest nende füüsikaklassist.
Põhimõtteliselt lihtsalt istusime ja rääkisime maailmast ja maailmaasjadest ja siis oli kell juba niipalju, et vedasime end Bodiliga mäest üles ja läksime siis Othelie juurde. Isver. Ta elab ikka väga kõrgel!
Seal istusime veidi, sest lubasime Ingridile ja Verale, et tuleme kell pool 9. Niisiis sõime arbuusi ja tegime pilte ja niisama naersime. Ma sain ta väikevenna kipsile kirjutada!! Nii tore oli! Ja siis helistasime klassivennale, kes meid siis oli nõus Paradisbuktasse sõidutama.
Seal siis lihtsalt grillisime, tegime pilte ja naersime. Othelie ja Ingrid otsustasid mingiaeg ujuma minna, aga see oli kohutavalt külm. Pärast jooksid ringi tekid ümber ja soojendasid end lõkke juures! Põhimõtteliselt Norra inimesed on püstihullud noh!
Mingiaeg tuli seesama klassivend tagasi, ja siis tal läks autokumm katki! Nii me siis kõik seisime ja vaatasime kuidas ta seda vahetas. HAHAHAHA. Ei usu et naljakas oli. Ah noored autojuhid...
Lõpuks oli nii külm et otsustasime koju minna. Mul oli hea- vaid 4 minuti pikkune jalutuskäik. Teised pidid ootama, kes keegi neid üles võtaks.
Kell oli vist kaks kui ma siis kodus olin. Või pool kaks või midagi. Igatahes oli väga tore õhtu, mis panebki mind tahtma Norrast mitte lahkuda. Sellessuhtes, et ma olen ju täiesti tavaline norrakas. Miks ma pean siis Eestisse minema? Ma ei taha. Praegu ei ole absoluutselt mingit tahtmist lihtsalt lennukile istuda ja Eestimaale tulla. See juhtub muidugi saksamaal. Sellessuhtes, et võiks ju Saksamaal võtta selle puhkuse kaks nädalat ja siis tulla koju, Norra, mitte koju Eestisse. Kahe koduga on kohutavalt masendav elada.
Samas on mul niiii hea meel, et ma augustis mõneks päevaks jälle tagasi tulen! Ja see on ju tore ka, sest mu klassis teavad seda vaid mu parimad sõbrannad. Niiet kui ma ükskord lihtsalt tulen ja ühel reedel nendega koos tunnis istun tuleb see vist väga lõbus!
Aga selline oli mu laupäev. Tänaseks mul plaane ei ole. Lihtslt rahulikult perega koos olla! Nii vähe aega on ju jäänud. Ma lihtsalt ei suuda mõelda sellele, et põhimõtteliselt vaid loetud päevad on jäänud. Kui kohutav!
Aga olge tublid teie ja nautige Eestit!!
-kista.
No comments:
Post a Comment