Bigger, longer, uncut- keskaastaseminar

See oli super. Ma igatsen kõiki. Ma armastan kõiki ja neid tundeid, mis mind praegu valdavad on võimatu kirjeldada. See on midagi, mida vaid teised vahetusõpilased teavad. Ma olen nutnud ämbritäites pisaraid ja neil ei ole lõppu. Miks? Sest nägin nii mõndagi inimest arvatavasti viimast korda.. elus! Sellest on üdini kahju.
Samas olen ma õnnelik, et ma sain veelgi paremini teada nii paljusid inimesi. Kõige õnnelikum olen ma seepärast, et ma abiellusin (jah, see on vaid nali loomulikult, aga loe see pikk postitus läbi ja saad aru)
Soovitan juua kakaod ja süüa paar küpsist, kui seda pikka kirjutist lugema hakkad. Võta omale tekk ümber ja käi enne vetsus.
Naudi.
Pildid tulevad hiljem