Reede, 22. juuni

Ma magasin kaua. Magasin kohe väga väga väga kaua ja nii tore oli nii kaua magada. Suvi on käes!!!!

Samas kui ma ärkasin oli esimene mõte mu peas, et tänasest algab minu viimane nädal Norras. Mu viimane viimane viimane nädal kui vahetusõpilane Norras. Kuidagi kohutavalt kurvaks tegi see. Samas kui oma väikest õde nägin oli kõik jälle armas.
Sõin hommikust siis, kui mu väike õde lõunat sõi. Kas pole mitte tore? Ja pärast seda läks ta vanaemaga ujuma ja mina sain oma tuba jääda koristama ja asju pessu viskama ja lihtsalt ahhetama ja ohhetama, et esmaspäeval pean vaikselt pakkimisega hakkama tegelema. Kohutav. KO-HU-TAV!

Mõtlesin veel, et kas reedel midagi sõbrannadega ka teeme aga kahtlesin selles- eks neljapäeva õhtust olid kõik piisavalt väsinud nagunii. Siiski küsisin neilt mis toimub aga midagi ei toimunud, niiet Ingridiga jätsin hüvasti läbi Facebooki. Samas- juba täpselt kahe kuu pärast olen Norras tagasi, kas pole mitte super!

Reede hommikul sai siiski selgeks, et Trönderavisas reedel veel artiklit ei olnud ja niisiis arvasime, et küll tuleb see laupäeval. (saladuskatte all ütlen, et nii oligi!!!)
Reede õhtul sõime perega koos kanatiibu, istusime väljas verandal, nautisime suvepäeva ja rääkisime. Meenutasime toredaid aegu Norras ja naersime. Kõik oli lihtsalt vapustavalt tore. Te ei kujuta ette, kui kahju mul oma siinset pere on maha jätta. Nad on mu pere siiski! Hetkel tundub, et lähen lihtsalt kaheks kuuks reisile ja siis tulen tagasi koju ja siis jälle paarikuisele reisile ja siis jälle koju.

Ma ei oleks kunagi arvanud, et vahetusaasta nii raske saab olema. Tõesti ei osanud seda ette näha. Olin ju kuulnud kuidas on super pered ja kuidas tunned end kui pereliikmena aga seda lihtsalt ette kujutada on ikka väga raske. See, et mul on kaks super perekonda on lihtsalt topeltsuper! Mul on kaks kodu ja kaks komplekti perekonda. SUPER! Kui augustis oli mul raske oma esimese pere juurest Eestist lahkuda siis täpselt samad tunded valdavad nüüd mind siin. Kuidas ma saan minna jälle kuskile võõrasse keskkonda ja võõrasse keelde? Ükskõik kui palju ma enne sellest kõigest kuulnud olin on selle päris ise läbi elamine siiski mdiagi hoopis muud. Ma olen õnnelik ja samal ajal tohutult kurb. Ja veelkord samal ajal kõige õnnelikum inimene maailmas hetkel. Ma olen vahetusõpilane. Mul on kaks super perekonda, kes mind armastavad. Ma olen eestlane ja samal ajal olen ma norrakas. Mul on parimaid sõpru üle maailma. Mul on kaks kodu. Mul on kaks emakeelt. Mul on kõike topelt. Kas see pole mitte super? JAH, ON KÜLLL!!!!!

Igatahes. Mu supertore aasta hakkab läbi saama ja ma olen nii õnnelik, et Teie, kes te olete viitsinud mu blogi kasvõi natukenegi jälgida, olete seda teinud. SUUUR AITÄH TEILE!

-kista.