Ma kohe üldse ei saa aru, kuhu need nädalad kaovad. Alles oli mu esimene esmaspäev norras 15. augustil 2011 ja nüüd on juba 14. november? Mis toimub? Kallis aeg- ära kao niikiirelt!
Hommikul läksin kooli ja otseteed raamatukokku- viisin HP teise osa tagasi ja võtsin kolmanda. Ning siis alustasin lugemist. Kuna mu esimene tund oli inglise keel siis seal ma just väga palju lugeda ei saanud, aga muidu lugesin kohe päris palju- väga hea :)
Siis oli meil sotsioloogia, prantsuse keel, ajalugu, ja lõpuks kaks ühiskonnageograafiat- kaks kõige õudsemat tundi kui minu arvamust küsida. Ma vahel (kohe päris tihti) ei suuda üldse jälgida kus õpetaja oma jutuga on ja tema tahvlile kirjutatust ei saa ma ammugi mitte midagi aru. Naljakas õpetaja muidu.
Lõpuks sain koju. Ehk siis pärast tunde peaaegu jooksin bussile. Nägin täna nii tsillax välja- käisin oma punase mantliga ja beeside põlvikutega. Mu kindad on ka suht punase-beesiga, niiet mätsisin nii et hirmus. Väga tore.
Kodus suht jõudsin vaid paar peatükki lugeda kui juba sööma hakkasime. Asi oli lihtsalt selles, et koju olin ma ju jõudnud kell 4! Kuus tundi ja need lõpevad kell pool 4? Meanwhile in Norway...
Pärast õhtusööki läksid Mona ja Gunnar diivanit valima/vaatama ja mina sättisin end tee ja sokolaadikoogiga lebotugitooli ning lugesin. Tegelikult olin lapsehoidja, aga kuna ma Emmat ja tema sõbrannat ei näinud ja nad väga esikus ei laamendanud arvasin, et ma ei pea neid vaatama. Ühel korral nägin Emmat mööda kööki jooksmas, sest ta otsis kääre- jalas olid tal Mona kontsaga saapad. Väiksed lapsed mõtlesin seepeale ning lugesin rahulikult edasi.
Kuidagi juhtus niii, et täna olen lugenud juba pool HP 3st osast ja siiski ma alles täna ta alustasin- good going. Aga see kõik selle arvelt, et omaenda raamatut ei ole ma kohe mitte ühtegi sõna kirjutanud. Otsustasin tegelikult lihtsalt täna puhepäeva võtta- mu eilsed suured ideelennud olid kadunud ja ma ei teadnud enam, mida edasi kirjutada.
Nüüd on kindel see, et klassiga lähme 22. november Trondheimi teatrisse, sööma ja šoppama. Eeldan, et tuleb väga tore päev, as mu on parim klass ever!!!
Avastasin veel täna, et mu klass on kõik minuga väga sõbralikuks muutunud ja kõik on vist nagu... rahul, et ma nende klassis olen. Äkki tuli nii tore tunne ja tundsin, et ma olen lõpuks väga õiges kohas ja ma ei tahaks mitte kuskil mujal olla. Väga äge!
Õhtul rääkisin veel emme ja issiga skypes ja nad suutsid mulle sellised eesti toitude isud peale meelitada, et ma vist täna tean, mida ma öösel unes näen.
Praegu lähen loen veel, teen oma küüned korda ja näen lõpuks ehk normaalne välja. Vähemalt homme.
Olge tublid,
-kista.
No comments:
Post a Comment