Friday, January 13, 2012

Peavalu- tere tulemast tagasi

Hommikul hakkasin kooli minema, aga enne pidime lume garaaži eest ära lükkama- nii me siis vehklesime seal lumelabidatega- mina, ema ja vanem õde. Päris naljakas oli. Lõpuks saime lumehunnikust lahti ja saime autoga ära sõita.

Kooli jalutasin koos oma vanema õe Erikaga ning tema sõbranna Marit'iga, sest nad läksid kooli kuna nad lubasid kolmandatele klassidele mingeid loenguid pidada. TORE!
Igatahes minu esimene tund oli ühiskonnageograafia, kus rääkisime ikka ja jälle linnadest. Põhimõtteliselt vaatasime terve tunni slaide ja slaide, selline uni tuli peale. Aga lõpuks pidime ikka midagi kirjutama ka- tore :)
Teine tund oli vaba, nagu ikka neljapäeviti. Vaba tunni ajal mina õppisin ja tegin prantsuse keelt, ehk tõlkisin teksti Napoleonist ning vaatasin jutu jaoks tehtud lauseid veits.
Siis pidime jälle pr keelde minema. Õpetajal oli sama tunni ajal mingi teine klass ka veel, niiet ta jättis meid lihtsalt juttu kirjutama. Meil oli valida, kas kirjutame mingi "kriminaaljutu" või siis "jutt sellest kui sa olid väga hirmunud". Ma võtsin selle esimese variandi, tundus veidi lihtsam. Ja kirjutasin siis mingit täielikku mõttetust kokku. Väga midagi tarka ei saanud. Vähemalt sain samal ajal muusikat kuulata, mida mulle alati meeldib teha.
Sain oma jutu valmis ja saatsin õpetajale Norra "eKoolis" (siin: It'sLearning) ära ning sain minna nautima järgmist vaba tundi.
Istusime siis kuskil lambi koha peal. Ingrid jäi magama, Otheliel oli tund, Bodil kuulas muusikat ja tsillis internetis, Vera õppis füüsikat ja mina vaatasin The Big Bang Theory't. SUPER VABA TUND!
Mingiaeg hakkas mul pea valutama. Ei midagi hullu, aga veidi niimoodi natukene-natukene. Mõtlesin et küll ta üle läheb.
Viimane tund oli inglise keel, kus me põhimõtteliselt ei teinud väga midagi. Õpetaja rääkis kõigiga eraldi, et arutada eelmise semestri hindeid. Ma jõudsin täpselt enne temaga rääkima minemist It'sLearningus käia ja vaadata, et sain selle terve päeva töö Inglise keeles 5+. Ja kui ma temaga rääkima läksin siis ta ütles mulle, et "mulle nii meeldis su töö. See oli super! Mul ei olnud seal isegi midagi parandada, aga minu põhimõte on see, et ma ei pane esimesel semestril kuusi" tänks. TÄNKS EKSOLE Okei, eriti vahet ei ole tegelikult, sest ma sain nii kirjaliku kui suulise hinde lõpuks ikka mõlemad viied, nagu päris paljud meie klassis.
Mulle veits tundub, et see õpetaja hindab nagu, kergelt. Ta laob suht kergelt viisi välja, aga vot kuusi esimesel poolaastal ei anna eksole. Mh, haige solve!
Inglise keeles juhtus veel selline naljakas asi, et õpetaja lõhkus selle valge ekraani ära, mille peale projektoriga näidata. Või noh see lihtsalt kukkus alla. Ja siis talle tõttasid appi neli inimest. Ja siis hakkasime mina ja Ingrid nalja tegema (lugege; mina tegin nalja Ingrid naeris)
1) How many Norwegians does it take to tear down the "white screen"? (Mitu norrakat tuleb kasutada, et valge ekraan alla tirida)
  ONE (üks)
2) How many Norwegians does it take to fix it? (mitu norrakat tuleb kasutada, et see ära parandada?)
 FIVE!! (viis)

Kohapeal tundusid nad naljakamad, ausalt Sest need läksid kohe nii täppi sellega, mis toimus!
Pärast inglise keelt jalutasin kesklinna läbi lörtsuva lume ning mu jalad olid jälle läbi vettinud. Kui tore. Naudin seda kohe täiega. Ootasin bussi isegi 7 minutit, aga too otsustas veel 10 minutit hiljaks jääda niiet seisin külmas tormituules ja lörtsisajus 17 minutit. Ime pole et mul õhtul nii halb olla oli.
Tulin koju.  Mu pea lausa lõhkus otsas.
Lebosin niisama kuni hakkasime õhtust sööma. Pärast õhtusööki viskasin end pikali. Vaatasin paar os the Big Bang Theory't, aga siiski lõpuks otsustasin veidikeseks magama jääda.
Magasin ja magasin.
Lõpuks ärkasin kell pool kümme et hambad ära pesta. Pea ikka valutas. Ei olnud tore.
Pesin hambad ja läksin magama.
Lootsin, et haigeks ei jää.
Täna aga olen kodus- pea siiski veel valutab. Ma ei tea mis must maagika see on, aga mul ei läinud ka selle pika pika une peale paremaks.
Nüüd lähen söön midagi ja vaatan, ehk läheb siis paremaks.Kui mitte? No siis tuleb lihtsalt peavaluga elada, mis siis ikka.

Olge tublid,

-kista.

1 comment:

Laura said...

Mul tuli sellega meie keskaastaseminar meelde, kus oli mingi imeliku süsteemiga aken ja kuna üksi seda kinni ei saanud, tõttasid kõik teised kohe appi. Selle peale esitas Øystein küsimuse: "How many exchange students do we need to close the window?":D