Sunday, January 15, 2012

Nädalavahetus

Vabandan, et ei ole kirjutanud eraldi reedet ja laupäeva, aga mul oli reaalselt lihtsalt nii kiire ja tegus, et mul ei olnud aega. Aga siit leiate siis terve mu nädalavahetuse (13 ja reede kuni 15 ja pühapäev)
Reede, 

Oli üks ütlemata sitt päev (vabandan väljenduse pärast, aga nii ta oli). Hommikul ärkasin ja pea ikka valutas otsas. Mis mul siis muud üle jäi kui noh kooli ei läinud. See oleks arvatavasti midagi enesetapu moodi olnud, sest reaalselt mul oleks olnud kuus tundi (mis lõpevad siis kell pool neli) ja need oleksid ka olnud mingid norra keeled, ajalood ja ühiskonnageograafiad järjest. Ei mingitki jälge inglise ega prantsuse keelest, mis on reaalselt kõige paremad ained (kui ma vahel prantsuse keeles veidi tühja panen ja kogemata mõnd norra keelset sõna prantsuse keelseks pean). Niisiis jäin koju ja magasin kümneni. Kui ma siis üles ärkasin valutas mu pea ikka veel. Ma ausalt ei tea mida teha nende peavaludega. Niisiis sõin neid tablette, mis tore arstionu mulle aasta alguses välja kirjutas ja kus peal on minu nimeks "Krista Kallabus" Elu on ilus.
Võtsin paar tükki nagu ta soovitas. Ilmselgelt kohe lambist ja laksust paremaks ei läinud, aga pikapeale küll. Mõtlesin, et vaatan The Big Bang Theory't, aga sellest väga midagi välja ei tulnud, sest ma lihtsalt ei saanud arvutiekraani vaadata. Lugeda sain ka vaid ühe peatüki enne, kui silmad peast välja tahtsid karata. Nii ma siis tegelesin oma "projektiga", millest kuulete varsti. Nii umbes veebruari algus-keskpaik. Oodake pingsalt!! :)
Mingiaeg tulid mu vanemad siis koju ning ka väike õde. Ülejäänud päev oli mul ausalt juba parem olla. Kuigi mu armas pea veel valutas, siis ei olnud see enam nii hull, niiet ma lihtsalt ignoreerisin seda valukest mis mulle end veel pähe oli istutanud.
Vaatasime õhtul veel telekat ning rääkisime niisama. Õhtusöögiks sõime pitsat, mille Mona ise tegi. Enne õhtusööki käisin veel koeragagi jalutamas, mis oli veidi ebamugav, mu peavalu pärast, aga olen siiski kindel, et see väljas olek tegi vaid head. Õnneks suutis Birk korralikult käituda ka, niiet ei olnud midagi hullu.
Päris õhtul rääkisin veel emme ja issiga Skypes juttu. Nad mängisid YATZYt ja siis mul oli küll selline tunne, et tahaks ka praegu kodus olla, maal. Ja tulla saunast ja istuda ja mängida YATZYt. Aga siis läksin ja avastasin,et mul on nii super pere Norras. Ma suudan seda igal nädalal vähemalt korra avastada. Ja see tunne on super.
Pärast seda lugesin veel raamatut ning jäin magama. Laupäevaks oli plaanis kelgutama minna ja ma nii lootsin, et mul laupäeval enam peavalu ei oleks.

Laupäev, 
Ärkasin, ning peavalust oli alles jäänud vaid mingi kribal, mis ka ära kadus pikapeale. Või pikema aja peale.
Hommikupoole käisin pesemas ning siis emaga linnas, oli vaja korraks kesklinnas käia meil mõlemal ja niisama avastada, mis kaubanduskeskuses uut on ja kes kui odavalt asju müüb, ehk kui suured allahindlused siis ka on.
Siis tulin koju, tegelesin veidi oma "projektiga" ning sättisin end valmis, et kella neljaks minna Bodili juurde kelgutama. Ema viis mu sinna. Koju pidin jalutama.
Bodili juures siis kelgutasime ta peaaegu tagaaias. Seal on mingi kena kõrge ja pikk küngas, kus olid need heinapallid ka veel. Need valges kiles. Nende otsas oli ka naljakas turnida, sest nad olid nii libedad. Me kõik suutsime sealt ikka peaees ja jalad-käed ees alla sadada. Naljakas.
Kelgutamisest väga palju välja ei tulnud, sest lumi oli nii pehme ja sügav, et kõigepealt pidime ühe kelguraja tegema, mis võttis ikka korralikult aega. Me kõik viiekesi sõitsime sealt vähemalt kaks korda alla enne, kui see kõvaks jäi ja enam sisse ei vajunud. Siis lõpuks sai veidi kelgutada ka. Mina ja Ingrid leiutasime "pingviini", ehk sõidad selle norra "kelgu" peal alla, pea ees ja käed selja peal ja lihtsalt sõidad. Nagu tagurpidi bobikelgutamine. Väga naljakas oli.
Enamik ajast möödus meil siiski üksteise lumme lükkamisega. Mu sõbrannade lemmikmänguks oli "Peida Eestlane Lumme". Ehk nad lükkasid mu lumme kõhuli ja viskasid lihtsalt hullus koguses lund peale. Jah, oli naljakas! Ma ehk võibolla saan kuidagi oma näpud taha ka Vera iPhone'iga tehtud pildile, ning saan teile näidata, mida nad minuga tegid. Igatahes oli see väga naljakas!
Siis jalutasime Othelie juurde, kelle juures siis pidime sööma ja Gossip Girli vaatama ja filmi vaatama. Jalutasime sinna vist oma kakskümmend minutit. Mina ja Ingrid ei saanud üldse aru kuhu me lähme. Othelie oli ka korralikult segaduses, sest ta polnud seda teed enne käinud ja ainukesed kes teadsid, kuhu me lähme olid Vera ja Bodil (ehk eluaeg Steinkjeris elanud inimesed meie grupis). Othelie juures viskasime kõik oma riided, saapad ja asjad kuivama ning avastasime, kui lihtsalt metsikult lahe maja tal on! See on läbi kolme korruse, mida sa kõike näed kõige ülevalt ja see on lihtsalt nii äge! Nagu, see on nii avatud ja ruumikas, super! Vaatasime siis Gossip Girli ja naersime niisama. Mingil ajal tuli ta ema koju, koos Othelie venna ja venna sõbraga. Ja siis ta tellis kolm suurt pitsat. KOLM.SUURT.PITSAT. Jah, muidugi me suudame kõik ära süüa. (vihje: ei suutnud).
Pärast Gossip Girli olid siis pitsad kohal ja me saime neid sööma asuda. Oli naljakas. Me kõisime kogu aeg köögis pitsat juurde võtmas, mis oli väga veider, sest Othelie vend passis oma sõbraga seal (Othelie vend on temast vist umbes aasta noorem? Või kaks aastat, sest ta käib 10. klassis, ehk mitte veel gümnaasiumis [norrakad käivad 13 aastat koolis]) ja nad koguaeg vaatasid nii veidralt, kui me jälle kööki läksime pitsat juurde võtma.
Pärast pitsa söömist tõi Othelie välja kaks lihtsalt hiiglaslikku pakki krõpse ja ütles, et lähme alla filmi vaatama Jah, me põhimõtteliselt eksisime ära! Reaalselt, ma küll aru ei saanud kuhu me täpselt läksime, aga jõudsime välja telekatuppa, kus Othelie vend ja tema sõber mingit telekamängu mängisid. Vot see oli naljakas. Me võtsime kohe üle. Call Of Duty, ehk pidime natsižombiesid tapma.
Kuidas poisid seda mängivad?
*rahulikult*"tule mulle järele, vaata, aknast tuleb tapa ära. Okei, trepist üles.."
Kuidas meie seda mängisime?
AAAAPPPPPIIIIIIII, MISASSJAAAA!! KUIDAS MA TULISTAAAN? MIS ASJA SEE NUPP TEEEBE? APPPIIIIIIII NAD TULEVAD JU AKNAAAST!!!! *kiljusime täiest kõrist*
Lõpuks Othelie ema tuli sinna ja ütles, et me võiks veidi vaiksemalt võtta, sest nad üritavad KOLMANDAL korrusel rääkida (me olime sel ajal juba esimesel). Naljakas.
Siis valisime filmi. Hakkasime vaatama sellist filmi nagu "Turist", mis mind täiega üllatas. No ma arvasin, et see on hea film, sest Johnny Depp ja Angelina Jolie, aga no ma ikka üllatusin. Ta oli kohe parem kui ma arvasin, niiet kõik läks hästi!
Siis oli kell kümme ja ma pidin hakkama koju minema. Tunniajane jalutuskäik ootas ees.
Astusin Othelie majast välja kell 22:08, ja oma maja uksest sisse kell 23:08. Ausalt! Täpselt tund aega uksest-ukseni. SUPER!
Jõudsin koju ja olin kõigest lihtsalt nii väsinud. Viskasin oma asjad kuivama ning läksin magama. Laupäev oli lihtsalt supertore päev!

Pühapäev, 

Ema äratas mind kell kümme ja küsis, et kas ma söön nendega koos hommikust või tahan ma magada. Ärkasin ja ütlesin, et tulen viie minuti pärast.
Hommikusöögiks siis pruuni juustu kuklid. Nii hea. Kuidas ma saan Eestisse tagasi tulla? Ma tahan igal pühapäeva hommikul ju süüa pruuni juustu saia vaarikamoosiga. Super.
Siis tegelesin põhimõtteliselt terve päev selle "projektiga" jälle. Ma ise olen nii rahul sellega. See näeb superäge välja ja no ausalt, see on niiii lahe! Aga näitan teile siis veebruaris, mis see on ja kus ta on ja kuidas ta on. Seni- olge kannatlikud.
Siis vaatasin isaga koos suusahüppamist, mis oli päris naljakas ja veidi tobe. Mul oli nii kahju sellest austerlasest, kes diskvalifitseeriti, kuna tal see kombinesoon katki läks. Samas olin ma õnnelik, sest norrakas võitis!! Fun fact Anders Bardali kohta (too, kes võitis täna). Ta on pärit Steinkjerist. Täpsemalt? Ta elas Søndre Egges. Mis asi see veel on? See on selle äärelinna nimi, kus ma praegu elan. Ehk siis see suusahüppaja on siit pärit. Peale selle käis ta koolis minu ühe vanema vennaga (mitte kõige vanemaga, vaid selle noorema vanema vennaga) ja nad on head semud. Norra on lihtsalt nii väike!!!!!!!!!!!!
Pärast seda otsisin omale paar norrakeelset raamatut, mida nii veebruari lõpus-märtsi alguses lugema hakkan. Kõik oleneb sellest, kui kiirelt oma praegused läbi saan. Mida ma siis lugema hakkan? "Vennad Lõvisüdamed" ja "Röövlitütar Ronja". Vennad Lõvisüdamed on mu lapsepõlvelemmik, niiet majuba ootan väga, et seda ka norra keeles lugeda saan. Eriti tore on veel pärast öelda, et see oli mu esimene norra keelne raamat. SUPER!
Siis sõime õhtust, mis oli lihtsalt vapustavalt hea! Mu isa oli seda teinud nii 2h, ja see oli seda väärt, ausalt! Lambaliha ja ahjukartulid ja täidetud pannkoogid ja. Lithsalt nii hea!!
Ahjaa, täna hommikul avastas Emma, et tal on tuulerõuged, mis ta sai oma sõbrannalt. Mul tuli kohe meelde, kuidas mul olid ka tuulerõuged kui ma väike olin. Nii äge.
Täna õhtuks mul väga enam plaane ei ole. ARvatvasti loen veidi, käin pesemas, panen homseks kooli jaoks asjad kokku ning siis vaatan telekat.
Olge tublid,

-kista.

1 comment:

Laura said...

Oh neid naerukrampe, mida ma teistes suutsin tekitada, kui võtsin keset tundi välja "Emil fra Lønneberget" raamatu ja hakkasin seda lugema:D