Neljapäev, siin ta on.

Täna on siis päev, kus ma olen tundnud end päris päris päris norrakana- nagu elaksingi päriselt siin ja igavesti ja nagu oleks siin juba aastaid elanud. Miks? Loe edasi- siis saad teada,

nii vähe veel jäänud,

et saaksin kaht koolivaba nädalat nautida koos inimestega, kellega koos olemine on lihtsalt super!
Ehk siis täna oli kolmapäev ja kolmapäevad ei ole mu lemmikud. Kuigi täna oli isegi väga tore.

Poolepeal

Umbes täna või kusil siinkandis (+- üks päev) on mu vahetusaasta siis päris poole peal. Päris.. poole peal. Pool on  läbi pool on ees. See tunne on super, ausalt! Olen veidi kurb ja samas väga õnnelik. Veider.

lühike kiire reede,

koolis oli vaid kolm tundi. Kõik neist piisavalt mõttetud. Või mitte mõttetud, vaid lihtsalt igavad. Ei midagi erilist- lihtsalt tunnis istumine ja päriselt kohe töötamine. Ei olnud väga huvitav, aga eks selliseid päevi peab ka olema. Õnneks oli lühike,

2011 aasta viimane neljapäev

Hommikul magasime Helenaga kaua. Kohe väga kaua. Nii kaua kui suutsime ja kui võimalik oli. Lõpuks oli kell pool üksteist ja me siis ka otsustasime ikkagi ärgata ja tegutsema hakata.
Sättisime end valmis, Helena käis pesemas ja elu oli ilus. Sõime hommikust (pruuni juustu ja moosi saia ilmselgelt) ning noh.. lihtsalt panime end valmis linna minekuks.