uus nädal...

Esmaspäevad on alati rasked- ilus nädalavahetus on läbi ja uus pikk nädal ees. Kuigi samas ma ikka kogu aeg mõtlen, et need koolipäevad lähevad kuidagi kiirelt. Eriti nüüd kevade poole. Eriti tore on istuda tunnis siis, kui õues sajab lund (nagu täna juhtus) või vihma, sest siis ei taha väljas ka olla. Raske on siis kui õues on mingi eriti ilus päiksepaisteline päev.
Täna homm algas siis vihmaga. Bussile läksin vihmavarjuga- mis ilmseglelt läbi vettis ilusti. Esimene tund oli inglise keel kus saime teada, et peame tegema mingisguse uurimustöö moodi asja ja selle siis suuliselt ette kandma. Umbes kümme minutit. Okei- lahe. Teemadeks siis "Globaalsed küsimused" või probleemid või nii. Alguses ma ütlesin, et teen vaaladest, aga siis tuli meelde kohe, et norrakad ja vaalade pääästmine ei sobi kohe üldse kokku, sest neil on asjad teistpidi- nemad söövad vaalu, sest muidu on vaalu liiga palju ja nad söövad nende kalad ära. Okei- vaalade päästmine jääb ära. Ja siis äkki tuli mul lihtsalt nii hea idee- teen annetamisest. Ehk siis kui annetada läbi välismaiste organisatsioonide siis kuhu see raha reaalselt läheb ja kui palju siis päriselt abivajajateni jõuab. Väga lahe teema minu arust, sest kui see KONY2012 välja tuli siis äkki tahtsid kõik suured annetajad olla.
Teine tund oli sotsioloogia, kus kuulasime kahte esitlust. Minu, Jessica ja Luca esitlus on homme- ei oota väga. Me ei ole koos seda üldse harjutanud ja kõik on kuidagi ligadi-logadi tehtud, aga vähemalt on tehtud.
Kolmas tund oli ajalugu, kus tegelikult oleks pidanud ajaloo tööks harjutama, aga kuna mina ajaloo tööd ei tee ja Othelie ja Bodil ei viitsinud lugeda siis hakkasime religioonist ja jumalast rääkima. Nimelt minu sõbrannadest kõik vist usuvad, et jumal (või mingi taevane suurem vägi) on olemas. Mina seda aga ei usu. Ja siis nad olidki nii üllatunud et "appi kuidas sa saad mitte uskuda?" sest nende jaoks on normaalne, et midagi seal ülevalpool on ja kõik teavad. Niisiis rääkisime niisama juttu ja otsustasime, et religioonis on eelkõige tähis austus teiste vastu.
Pärast ajalugu oli siis söögipaus kus tegime plaane reedeks.Reedel lähme siis Ingridi juurde multikaid vaatama. Oleme nagu väiksed lapsed- ausalt ka!
Siis oli meil prantsuse keel kus rääkisime Prantsusmaa valitsusest ja (ilmselgelt) presidentivalimistest. Francois Hollande ju võitis. Me nõustusime, et Hollande oli arvatavasti parem valik kui Sarkozy, aga me ei ole prantslased. Vaatasime videoid ja olime niisama rahulikult.
Viimased kaks tundi olid ühiskonnageograafiad kus vaatasime filmi "home", ehk siis keskkonnaprobleemidest ja kuidas inimkond on viimase 50 aasta jooksul maakera lithsalt nii ära väsitanud, et kui 10  aasta jooksul me midagi ette ei võta ja ei muuda siis tadaa maailm, sest kliimasoojenemise põhjusel tõuseb vesi ja kuna Gröönimaa sulab siis sealne puhas vesi seguneb soolase ookeaniveega muutes selle temperatuuri mille põhjusel korallid surevad/hukkuvad, sest nad on kliimamuutustele ülitundlikud mis omakorda põhjusab sadade tuhandete loomaliikide hukkumise, sealjuures ka väga paljude kalade mis omakorda viib lõpuks ka inimkonna väljasuremisohtu. Ma ei räägi, et see kõik juhtub nüüd 10 aastaga agal ihtsalt. Midagi mille peale mõelda kindlasti.

"80% of the world's resources are used by 20% of the population"
ehk
"80% maailma tagavaradest/resurssidest kasutab 20% kogu maailma populatsioonist"

Ehk mõelge selle peale järgmine kord, kui autoga 500m sõita kavatsete või hambapesu ajal kraanivee jooksma jätate. Väikseid asju muutes muudame maailma enda ümber, ma ei valeta ;)

Pärast tulin siis bussiga koju. Mona, Gunnar ja Emma olid just autosse istumas, et minna ja viia viimased betooni ja plaadiprügi ära mis veel vetsude parandusest alles oli jäänud. Ütlesid, et kui nad tagasi tulevad siis sööme õhtust.
Nii ma siis istusin, kuulasin muusikat ja tsillisin internetist kuni nad kella kuue ajal tagasi tulid.
Pool seitse sõime õhtust- TOMATISUPP!
Ausalt, ma lihtsalt armastan tomatisuppi. See on lhtsalt niiiiiivõrd hea noh!
Pärast õhtusööki õppisin homseks sotsioloogia ettekandeks ja siis vaatasin telekat ja kuna leidsin kolm ühesugust palli siis žongleerisin ka. Oli ikka meeles ja sain ilusti hakkama- väga lahe!
Nüüd on siis aeg magama minna.

Veel enne: siin on üks väga lahe mõtte-jutt, mille üks vahetusõpilane kirjutas meie Facebooki gruppi. Mõtlesin et jagan seda teiega (ei hakka ümber tõlkima sest kell on liiga palju ja see võtaks nii kaua aega. Google Translate on mind terve aasta aidanud- aitab teidki):

A year has passed and now we stand on the brink, of returning to a world where we are surrounded by the paradox of everything and yet nothing being the same.In a couple of weeks we will reluctantly give our hugs and, fighting the tears,we will say goodbye to people who were once just names on a sheet of paper to return to people that we hugged and fought tears to say goodbye to before we ever left.We will leave our best friends to return to our best friends.We will go back to the places we came from, and go back to the same things we did last summer and every summer before.We will come into town on that same familiar road, and even though it has been months, it will seem like only yesterday.As you walk into your old bedroom, every emotion will pass through you as you reflect on the way your life has changed and the person you have become.You suddenly realize that the things that were most important to you a year ago don't seem to matter so much anymore, and the things you hold highest now, no one at home will completely understand.Who will you call first?What will you do your first weekend home with your friends?Where are you going to work?Who will be at the party Saturday night?What has everyone been up to in the past few months?Who from school will you keep in touch with?How long before you actually start missing people barging in without calling or knocking?Then you start to realize how much things have changed, and you realize the hardest part of being an exchange student is balancing the two completely different worlds you now live in, trying desperately to hold on to everything all the while trying to figure out what you have to leave behind.We now know the meaning of true friendship.We know who we have kept in touch with over the past year and who we hold dearest to our hearts.We've left our worlds to deal with the real world.We've had our hearts broken, we've fallen in love, we've helped our best friends overcome eating disorders, depression, stress, and death. We've lit candles at the grotto and we've stayed up all night on the phone just to talk to a friend in need.There have been times when we've felt so helpless being hours away from home when we know our families or friends needed us the most, and there are times when we know we have made a difference.Just weeks from now we will leave.Just weeks from now we take down our pictures, and pack up our clothes.No more going next door to do nothing for hours on end. We will leave our friends whose random e-mails and phone calls will bring us to laughter and tears this summer, and hopefully years to come.We will take our memories and dreams and put them away for now, saving them for our return to this world.Just weeks from now we will arrive.Just weeks from now we will unpack our bags and have dinner with our families. We will drive over to our best friend's house and do nothing for hours on end.We will return to the same friends whose random emails and phone calls have brought us to laughter and tears over the year.We will unpack old dreams and memories that have been put away for the past year.In just weeks we will dig deep inside to find the strength and conviction to adjust to change and still keep each other close.And somehow, in some way, we will find our place between these two worlds.In just weeks.Are you ready?.... 

Olge tublid ja loodan et teil maikuus lund ei saja,

-kista.