SITT päev!

Okei, nii halb ka nüüd ei olnud kui te kindlasti kohe mõtlete.. Aga lihtsalt- kõik halvad asjad jooksid kuidagi kokku ühele päevale, väga veider.
Hommikul oli mul kohe juba selline tunne, et täna tuleb halvem päev, kui eile (olin selles väga kindel, sest eile tulin ju Trondheimist ja nägin veel parimaid sõpru ja kõike nii!). Aga kooli läksin. Esimene tund oli inglise keel mis möödus päris normaalselt, sest õpetajat ei olnud ning me vaatasime üldsegi Gossip Girli. Nagu mida veel eksole? Väga tore oli.. Meid oli klassis üldse istumas vaid 5, sest kõik teised olid juba kohvikusse või raamatukokku läinud. Tore-tore.
Teine tund oli sotsioloogia, kus ma nagu vaatasin ümberringi ja mõtlesin et "misasja? kõik saavad aru ja noogitavad ja räägivad kaasa ja mina mitte?". Päris raske oli, sest Jessica ja Luca ju pmts räägivad norra keelt eksole.. ja mul läheb pool tundi kauem aega, et millestki aru saada, sest ma pean nii kaua mõtlema.
Enne ajaloo tundi olin päris kurb, sest ma ei saanud üldse aru mis toimub ja kus inimesed on. Lõpuks leidsin kaks klassiõde kes mind õigesse kohta juhatasid- thank god!
Ja siis täiesti lambist ajaloo tunnis vaatasin ja kuulasin ja äkki mõtlesin et "mida ma teen siin? ma olen ju nii vales kohas?! ma ei kuulu ju siia?" ja pisarad hakkasid voolama ja ma lihtsalt jooksin klassist välja. Mu üks klassiõde tuli mulle järele ja ütles, et kas nad tegid midagi või mis juhtus, aga ma üritasin talle seletada, et ma lihtsalt täiesti lambist hakkasin Eestit igatsema. Kõike.. kodu, sõpru, kooli.. põhimõtteliselt kogu mu elu Eestis. Aga kuna ma Ingridiga rääkisin, siis läks jälle kõik paremaks. Ta suht enam-vähem saab aru, mida ma tunnen, sest ta kolis Steinkjerisse Oslost.
Niisiis läksin tundi tagasi ja lihtsalt istusin ja tundsin ennast väga väga väga veidralt.
Pärast tundi jäime klassiõdedega klassi istuma ja lõunat sööma.. Rääkisime piparkookidest ja jõuludest ja ajaloost ja.. lihtsalt kõigest. Ja siis tuli mu õpetaja minu juurde ja ütles, et oleks vist parem, kui ma koju läheks ja rahuneksin ja et homme on ju uus päev. Niisiis otsustasin koju minna. Enne ütlesin veel prantsuse keele õpetajale, et ma ei tunne end hästi ja olen homesick ja lähen koju ja et homme näeme.
Läksin siis kesklinna ja avastasin, et kell on liiga vähe, et mõni buss reaalselt ka läheks. Jala ei hakkaks ma elusees minema, tund aega jala? EI! Niiet istusin kohvikus ning jõin teed ning siis läksin bussijaama, et omale jälle see 30 päeva pilet osta- 300NOK. wihii..
Siis läksin bussile ja tulin koju. Koju jõudes aga avastasin, et ma olin oma võtme oma tuppa jätnud hommikul ja kedagi ei olnud kodus. Helistasin Monale, et mis ma teen. Ta ütles, et peaks varuvõti olema, mida aga ei olnud. Siis õnneks tuli Gunnar koju, sest Emma L oli vaja koju tuua.. aga tema oli oma võtme unustanud tööle, niiet seisime siis ukse ees kolmekesi. Kui Mona tuli siis ta lihtsalt naeris meie üle! Oh well.. aga tuppa me saime!
Magasin tunnikese ning siis käisin koeraga jalutamas. Lugesin veel raamatut ja siis sõime õhtust- mina, Emma L ja Mona. Lihapallid kartulipudruga. MMMMMM KUI HÄÄÄÄ!!
Mona oli päris mures mu pärast, aga tegelikult on nüüdseks juba kõik korras ja ma olen väga väga VÄGA õnnelik et mul on see võimalus siin, Norras elada ja ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu!!! Nii et ärge muretsege, ma olen tugev tüdruk :)
Nüüd lähen teen omale teed ja siis lähen varakult magama.. Homme jälle kooli ja homme on juba kõik parem! Ma ise teen kõik paremaks!

Plaanidest lähiajal: homme vaatame Monaga "the Phantom og the Opera"'t, mis on neil kodus olema aga Mona isegi ei teadnud, et see neil on.
neljapäeval on meil 2STA (ehk minu klassi) tüdrukutega "söögiõhtu" koolimajas.. vist on koolimajas.. ei tea. Algab kell 19.00 ning lõpeb 22.00... kes teab mis saama hakkab.
laupäeval-pühapäeval tuleb Anna mulle külla ja temaga koos vaatame filme ning oleme niisama.. kuna mul vanemaid ega Emmat kodus ei ole siis ma ei tahaks väga üksi olla, niiet ta tuleb siia. Ootan juba väga väga väga!! :)
Olge tublid,

-kista.