teisipäev-kolmapäev

Kuna teisipäeval olin ma surnud kergelt ja arvatavasti sellest surmast tuli ka mu armas peavalu, siis eile õhtul ma kirjutada ei jõudnud, aga kuna ma täna midagi eriti huvitavat teinud ei ole siis vast ei ole hullu.
Teisipäeva hommikul läksin siis bussiga kooli ja äkki jõudis kohale, et "oh juudas mul on ju esimene tund matemaatika" ja matemaatikas oli kontrolltöö. No ei olnud midagi- kirjutasin ta küll ära aga ega sealt midagi vapustavat ilmselt ei tule. Samas pole hullu- elu on ikka veel ilus.
Teiseks tunniks oli sotsioloogia, kus vaatasime mingit filmi. Mis oli naljakas oli see, et kõigepealt läksime alla keldrisse auditooriumisse, et saaks filmi vaadata aga siis seal jooksis projektor kokku, niiet filmi lõppu pidime ikkagi klassis vaatama. Aga vahet ei olnud.
Inglise keeles tegime debatti, mis oli väga lõbus. Ehk siis arutasime, kas Reality-TV on hea või halb. Väga nalja sai! Enne tunni lõppu oli meil veel aega oma kodutöid teha, aga mina ja Jessica olime nendega valmis, niiet harjutasime prantsuse keele suuliseks kontrolltööks, mis oli siis neljas (ehk järgmine) tund.
Lõunapausil istusime ja sõime ja rääkisime. Nagu alati Millal me ikka lõunapausil midagi muud oleme teinud?
Neljas tund oli siis prantsuse keel, kus meil oli suuline töö. Mul läks väga hästi! Õpetaja ka kiitis mind, et võrreldes sellega, kuidas ma alguses prantsuse keelt rääkisin olen ikka väga pika maa tulnud ja et tal on ka hea meel! Mul oli ka!
Ja siis oli meil viimane tund- ajalugu, kus kuulasime esitlusi keskajast. Pärast ajalugu kõik küsisid õpetajalt, et mida me reedel teeme (viimane reede enne vaheaega- võiks filmi vaadata). Õpetaja siis vaatas mulle otsa :Krista tahab meile Eestist rääkida ja Eesti filmi näidata!!. Oh jumal, no muidugi ma nii TAHAN! Aga mu terve klass läks täiega ekstaasi ja kõik nüüd ootavad, et millal ma reedel rääkida saaks. Oh no.
Enne kui ujuma läksin jooksin Ingridi juurest läbi, sest olin nädalavahetusel paar asja sinna unustanud. Ja siis käisin ujumas. Ujusin kilomeetri ja läksin siis välja. Õues sadas vihma- nagu alati.
Jõudsin koju täpselt õhtusöögiks- magushapu kana riisiga OH KUI HEA!!
Pärast õhtusööki lugesin veidi raamatut ja pidin siis riided ära vahetama, sest kuna mu väike õde oli haige, siis ta ei saanud oma sõbra sünnipäevale minna (diskosünnipäev ikkagi) ja ema lubas talle isikliku diskopeo korraldada. Ehk siis mina, ema ja õde panime end siis diskoriietesse, sõime kooki, laulsime sünnipeävalaulu ja siis mängisime peitust. Lahe sünnipäev!
Siis oli mul aega veidi veel istuda ja lugeda, enne kui ma nii ära väsisin, et lihtsalt magama pidin minema. Kuna mu pea juba õhtul valutas siis lihtsalt lootsin, et see läheb hommikuks üle
Aga vot ei läinud
Ehk siis kui ma kolmapäeva hommikul üles ärkasin oli mul lithsalt masendav peavalu. Ei tahtnud väga tõustagi. Aga pidin. Vedasin end voodist välja et emale teada anda, et täna ma küll kooli ei lähe. Ta ütles, et ma võtaks ühe tableti ja siis magaks- nii kaua kui tahan. Saatsin veel sõbrannale sõnumi, et ma täna kooli ei tule ja läksin siis magama.
Kui ma lõpuks ärkasin oli kell pool üks. Peavalu oli veidi parem, aga võtsin siiski veel tabletti ning panin end siis riidesse. Vanaema oli külas. Nimelt täna olid kõik koju jäänud: ema, isa, Emma ja ka vanaema. Kõik on haiged. Naljakas.
Sõin midagi ja siis lugesin ja lithsalt passisin, sest ma ei tahtnud end liigutada. Mingiaeg siiski maandusin oma töödemaailma, ehk siis pidin kirjutama seda YFU kirja veel edasi ning ka alustasin siis oma presentatsiooni krijutamisega reedeks. Väga hästi läheb, arvatavasti ei ole midagi hullu ja saan ta tehtud. Palju ma ikka rääkima pean? Vaatame ju seda filmi, niiet kõik on kontrolli all.
Mingiaeg sõime siis õhtust. TOMATISUPPI! Ausalt, tomatisupp on lithsalt niiiiiiiiii hea!
Siis rääkisin oma ema ja isaga Skypes ning tsillisin niisama.
Nagu ma juba enne ütlesin, siis midagi tarka ma täna just teinud ei ole. Vaid veidi. Homme on esimesed kaks tundi vabad, niiet ma saan hommikul veel magada ka- kas pole mitte superlahe!
Olge tublid,

-kista.