8päeava kooli jäänud, 4 kuud Norras jäänud

Nonii, jälle üks teisipäev seljataga. Te ei kujuta ettegi, kui väsitav ja unine see olnud on! Kuidagi kahtlaselt kõlavad aina rohkemad postitused niimoodi- unine ja väsinud. Aga see on see kevade tulek. Kes ütles, et kevadega tuleb hea tuju? Nalja teete! Meil sajas täna vihma! VIHMA!!! Ja veel on veebruar. Märts alles ülehomme. Väga veider.
Hommikul ärkasin ja esimene asimida vanaema ütles oli see, et täna saavad mu jalad märjaks, sest õues sajab vihma. Oh seda rõõmu.
Aga kui ma kooli läksin siis tegelikult ei saanudki nad nii märjaks. Ja ma isegi ei kukkunud selle haige jää peal, mis kõike katab hetkel. Libisesin küll (nagu iluuisutaja) aga ei kukkunud. Märjaks sain siis, kui olin pea kooli ette jõudnud ja ei näinud seda veeloiku, mis jää sees oli ning lihtsalt PLÄRTS astusin sisse. Tere tulemast.
Esimeseks tunniks matemaatika, kus me ikka ei saa üle ega ümber graafikutest. Nad viskavad mulle kopa ette juba. Ma ei jaksa tegeleda nendega, nad ei ole huvitavad. Mingid jooned ja naeratused ja kurvad näod ja no muidugi see kõige hullem- GEOGEBRA! Isversusver.
Teiseks tunniks inglise keel, kus mina ja Ingrid saime valmis kõik tööd, mis ette nähtud selleks nädalaks. Ehk siis homme saab lihtsalt lebos olla tunnis. Jess. Tänane tund oli veidi veider tegelikult, sest õpetaja käis poole tunni pealt ära, kuna ta pidi kodus käima. Niisiis pool klassi rändas ringi ja ei teinud mitte midagi. Eriti naljakas oli üks klassivend, kes istus õpetaja laua peal ning luges inglise keele õpikust teksti, mida pidime lugema. Vähemalt kolm inimest käisid kohvikus süüa ostmas. Nimelt muidu meil ei lubata inglise keele tunnis süüa. Väga naljakas oli.
Sotsioloogias rääkisime religiooni tähtsuses kultuuris ning hiljem oli meil veel aega homseks tööks korrata. Oh well.
Siis oli meil lõuna, mille ajal mina, Ingrid ja Vera protestisime, et meie peame kogu aeg Othelie ja Bodili üles otsima aga seekord peavad nemad meie juurde tulema. Tulid nad ja. Mis oli kõige naljakam oli see, et nad istusid kõrvalklassis. 15m. Ei, Asi on põhimõttes ütles Ingrid. Naljakas.
Prantsuse keeles pidi meil töö olema, mis aga jäi ära sest kõik teadsid valesid väljendeid, kuna kellelgi ei olnud õpikut kodus. Oh well, muidugi eksole. Tegelikult lükkasime selle lihtsalt edasi- teeme selle neljapäeval. Küll on hea!! Homme pean siis need väljendid välja kirjutama, et neljapäeval teaksin õigeid. Kuigi täna ma teadsin vist vaid umbes nelja valesti/teistmoodi. Polekski väga hullu olnud. Aga las jääb. Neljapäev sobib.
Viimane tund oli ajalugu, kus ma lugesin raamatut. Poole tunni pealt toimus midagi ja kõik hakkasid klassis ringi rändama ja juttu rääkima. Osad kuulasid muusikat ja enamik lihtsalt istusid kuskil x kohtades ja rääkisid juttu. Õpetaja oli väga rahulik ja vaid passis ja käis inimese juurest inimese juurde, et vajalikke jutte arutada. Isegi minu juurde tuli. Miks? Sest mina pean kirjutama norra keele eksami. See on eksam norra keel kui võõrkeel, ehk siis kõik vahetusõpilased (vähemalt minu koolis) peavad selle kindlasti tegema. Alguses ei olnud ma väga vaimustuses. Samas on see lahe ka! Ja siis õpetaja ütles, et see on 21. mai. Mõtlesin kohe, et midagi oli ju veel 21 mai. Ja siis tuli meelde- matemaatika eksam. Karin ütles, et norra keele eksam on olulisem ja et ta räägib matemaatikaõpetajaga- sest matemaatikaeksam reaalselt ei anna mulle midagi Niier järgmine hea uudis- ma ei pea matemaatikaeksamit tegema!!
Siis jalutasin kesklinna ja käisin raamatupoes, et õe soovi täita ja lasteraamatuid valida. Lõpuks jooksin bussile, sest oleks peaaegu maha jäänud.
Käisin enne vanaema juurde tulekut veel kodus, sest mul oli homseks kehaliseks asju vaja. Praegu avastasin (kell on pool 11) et unustasin tossud maha. Eksole. Ehk homme siis sokkides. Win.
Kodus oli Birki mälestuseks väga armas asi tehtud. Ehk siis üks pilt temast (mis on superilus!!) oli ära raamitud ja pandud nagu akna vastu toidulaua kohal ning siis seal all oli tema söögikauss, kus sees põles üks küünal. Ausalt. See oli nii armas ja ilus.
Siis jooksin veel poest läbi, sest mul oli homseks postmarki vaja. Nimelt pean siis YFU YESi vastuse ära saatma. Ehk siis kas lähen või mitte. Ilmselgelt ma lähen, mingit küsimust ei ole. Samas on see kohutav, sest see kiri ja kutse ja see kõik toob selle teadmise, et mul on vaid 4 kuud alles jäänud kuidagi kohutavalt lähedale ja teeb selle nii reaalseks. Veider mõelda.

Ehk siis mis tänane suur avastus veel oli (teie jaoks kindlasti hea uudis ma arvan. Võibolla) on siis see, et... mul on täpselt 4 kuud jäänud aega Norras. 4 kuu pärast istun ma lennukile ning lendan Saksamaale ning siis on vaid päevade küsimus, millal mind jälle Eestimaal elusuuruses näha saab. Kohutav? Jah. Te ei kujuta ette seda tühjuse tunnet kui ma selle peale mõtlen, et ma pean ära minema Norrast. Miks peaks keegi nii tegema? Õnneks tean, et tulen kohe tagasi kui ära olen läinud. Ja see on positiivne.

Tulin siis vanaema juurde. Ta ütles, et õhtusöögini on veidi aega, sest ta peab enne pakkima. Niisiis viskasin diivanile pikali. Ta pani mulle teki peale ja ütles, et ma mõnusasti oleks. Jah ma olin- jäin magama. Kogu see väsimus lihtsalt ujus peale ja seal ma siis magasin.
Õhtust sõime kell viis. Ma sõin vormirooga (singi ja juustuoma) ning mu vanaema sõi kala. Pärast seda lendasin jälle diivanile magama samal ajal, kui mu vanaema kõrval tööasju ajas ning läpaka peale vandus, et ta nii vana ja aeglane on. Ja seal ma siis magasin, kuni 15 minutit enne seitset vanaema mu üles äratas ja ütles, et talle tulevad külalised ja et ma võin istuda nendega või siis lihtsalt minna alla. Otsustasin oma tuppa tulla ning lugeda sotsioloogia tööks, mis mind siis homme ootab. Oh juudas ausalt. Ma ei oota kohe üldse seda tööd. Kohutav.
Aga siis mingiaeg rääkisin veel oma perega Skypes, mis oli lahe.

Enne minekut näete veel mu klassipilti.

Teema: TURIST

Mina- üleval paremal. Ingrid- see Norra mütsiga kolmandas reas. Vera- teine rida, see kübara ja Londoni turistiraamatuga, Bodil- teine rida sinise särgiga. Seisab punase särgiga kuti kõrval. Othelie- esimene rida valge kübara ja maakaardiga.

Ehk siis selline nägi välja minu esimene päev mu klassiga. Veider. Nad on nii lahedad kõik! Kuidas ma saan Eesti kooli tagasi tulla, kui mul on siin lihtsalt maailma kõige lahedam klassi üldse?

Olge tublid ja head ööd. Käige aga väljas vihmavarjuga ja lootke, et kui kevad tuleb siis kiirelt ja ilma uputusteta.

-kista.