Viimased kaks päeva enne vaheaega,

Ehk siis mul on kuidagi väga kiire olnud. Käed-jalad on tegemist täis olnud ja kõik on lihtsalt super, kui te minu käest küsite. Ootan oma vaheaega juba väga ja see ju algab juba homme. Ehk siis nädal aega mind jälle internetis ei ole, aga tulen ja kirjutan teile ja annan pilte ja.. jah. Olge senikaua kannatlikud ja nautige (minu) vaheaega. Ise käige koolis ja tööl :) Tore...
Aga minu viimased kaks koolipäeva möödusid siis niimoodi:
Neljapäeva hommikul ärkasin veel väikse peavaluga, aga pärast pikka kaalumist otsustasin, et lähen siiski kooli- mul oli tol päeval kaks kontrolltööd ja kodus ei oleks ka kohe kindlasti parem olnud, sest meil ju ehitatakse seda vannituba, niiet see oleks piisavalt kärarikas olnud ja kindlasti halvem mu peavalule, kui õpikust ühiskonnageograafia töö vastuste maha kirjutamine.
Ehk siis ühiskonnageograafia töö läks enam-vähem hästi, sest ma võisin seda õpikuga teha. Vaid viimast küsimust ei jõudnud, sest kell sai täis. Kirjutasin vist liiga palju? Aga see tuli vaid sellest, et mul oli õpik. Oleksin ma pidanud seda tööd ilma õpikuta tegema oleks seal olnud mäkk-mök-mükkk ja ei midagi tarka. Ühiskonnageograafia on siiski väga raske norra keeles (juba eesti keeles on ta raske ju..). Seal on nii palju spetsiifilisi sõnu ja kõike peab nii täpselt teadma. Ehk siis mina tavaliselt seal tunnis: istun sõnaraamat käes ja üritan kõikide sõnade tähendusi meelde jätta. Paramatult lähevad kõik omavahel segamini..
Teine tund oli vaba- nagu neljapäeviti ikka. Selle ajal õppisime Bodiliga prantsuse keele tööks ning sõime šokolaadikooki, mida kohvikus ostmas käisime. Ehk siis hiiglaslikk tükk on 5NOK. Nii tore!
Prantsuse keeles oli meil siis dialoogi kirjutamise töö. Ehk siis mina kirjutasin 5 dialoogi (vähemalt 3 pidi olema) ja dialoogide sisuks siis tee juhatamine ja nii. Ja pidime kasutama nii palju sõnavara kui oskasime. Ma mäletasin enamikku ja pärast tööd kohe tundsin, et töö läks kohe hästi! Endal oli ka nii hea tunne. MUL LÄKS PRANTSUSE KEELE TÖÖ HÄSTI! Suht esimest korda Norras vist, kui ma tean, et kohe hästi läks. Nii hae tunne.
Neljas tund oli jälle vaba. Selle ajal ma magasin. Lithsalt ei olnud midagi paremat teha.
Viimane tund oli inglise keel, kuhu Ingrid jäi hiljaks POOL MINUTIT!! Ja siis õpetaja tegi sellest nii suure draama, et kuidas küll õpilased niimoodi hiljaks jäävad ja miks ta hiljaks jäi ja miks ta ei vabandanud. Ingrid ütles (mitte eriti sõbralikult) et, "pool minutit, see ei ole ju midagi". Õpetaja sai päris vihaseks vist. Igatahes täna oli Ingridil hilinemine kirjas. Ma sain kõvasti naerda.
Muidugi 5 minutit pärast tunni algust tuli üks mu klassivend uksest sisse. Vaatas ringi ja kõndis klassi tagumisse otsa istuma. Õpetaja reaktsioon? "TULE AGA SISSE, ISTU KIIRESTI MAHA MEIL UUDISTE ESITLUS POOLELI" Ingridi nägu oli lihtsalt priceless, kui õpetaja seda mu klassivennale ütles, kes 5 min hiljaks jäi. Ma lihtsalt naersin. Kõik oli jubenaljakas.
Siis hakkasid teised töötama oma raamatutega ja mina lugesin enda oma edasi. Ehk saan vaheaejal läbi, oleks superlahe.
Pärast kooli käisin jälle ujumas, sest teisipäeval ma ju ei jõudnud. Ujusin kilomeetri ja sada meetrit veel otsagi. Ja siis pooljooksin dušši alt läbi, sest kell oli nii palju juba. Otsustasin, et võin õhtul kodus korralikul dušši veel võtta.
Jooksingi siis bussile ja tulin koju.
Kodus lugesin raamatut, kuulasin muusikat ja aitasin õhtusööki teha veidi Sõime pannkoooke.
Pannkooke söövad norrakad (mitte kõik, aga paljud) beekoni ja suhkruga. Jah, beekon ja suhkur on pannkoogu vahel ja siis söövad. Veider? JAH! Ise proovisin ka. Veider oli. Enam väga ei prooviks. Ma jään siiski kas soolase või magusa juurde. Neid kokku ikka päris ei miksiks.

Pärast õhtusööki rääkisin Paulaga Skypes juttu ja elu oli ilus. Tegime nalja ja rääkisime elust enesest. Siis hakkas Paula süüa tegema ja äkki Aileaile rääkima. Nimelt oli tema juures mingi minisuguvõsa kokkutulek, ehk siis ma nägin enamiku oma sugulasi ka ära. Ehk siis rääkisin nendega korraks ka Skypes- polnud neid ju nii ammu näinud ja nendega rääkinud. Nii tore oli.

Neljapäeval tegelt ei olnud mul üldse hea tuju, sest äkki enne prantsuse keele tundi, kui Bodiliga juttu rääkisime ta ütles, et ta hakkab mind nii väga igatsema kui ma enam siin koolis ei käi. Ma siis rahulikult ütlesin, et ära põe pool aastat veel. Ja siis äkki tegin matemaatilise arvutuse ja sain hoopis 4 kuud.
Te ei kujuta ette, kui äkitselt tuli see tunne, et vaid neli kuud ongi jäänud. Neli kuud. NELI! Seda on kuidagi niiiiiiiiiiii kohutavalt vähe. Õudne. Aga üritan sellele mitte mõelda ja võtta nendest viimastest kuudest veel kõik.

Magama läksin hilja. Lugesin veel raamatut ja vaatasin filmi.

Reede hommikul võtsin jälle bussi kooli ning esimeseks kaheks tunniks oli norra keel, kus me ei pidanud tegelikult mitte midagi tegema. Või tegelikult pidime. Pidime parandama oma neid poolepäevatöid- minu omas oli vaid paar grammatikaviga (ehk siis sain teada, et bokmaali [seda põhilist kirjakeelt] ma küll kirjutada ei oska. Kõik koguneb siiski üheks dialektiks kokku, naljakas.) ja need tegin kiirelt ära. Vera, Bodil ja Ingrid tegid endaomad ka kiirelt ära, niisiis võisime niisama istuda ja oodata, kuni teised valmis said. Mina lasin end lebosse ja naersin Ingridit, kes avastas, et ta sai eilses inglise keeles selle hilinemise. See oli lihtsalt niii naljakas! AUSALT!! Ta karjus üle terve klassi, et "ISSSSSAND JUMAL MISASJA? MA SAIN HILINEMISE!!!" ja siis veel rida vandesõnu norra keeles otsa. Terve klass lihtsalt vahtis talle otsa. Enamik hakkasid naerma, osad tegelesid oma asjadega rahulikult edasi.
Kolmas tund oli minu teadmise järgi matemaatika, küll aga Vera ja Bodil ütlesid, et see jääb ära. Ma seda kohta viimases tunnis ei kuulnud. niiet mul oli suht järgmine vaba tund. Magasin. Reaalselt magasin.
Ingridiga mõtlesime, et peaks tegema mingi "parimad poosid magamiseks koolis" blogipostituse kuskile, sest meie magamispoosid on lihtsalt parimad. Igas asendis, igal pool. Kõige parem on kolme tooliga. HAHA..
Siis oli meil ajalugu, kus pidime lugema islami sünnist ja siis tegema lühikese väikse kerge ajaliini 10 asjaga, mis meie jaoks kõige olulisemad. Tegin kähku ära. Õpetajal ei jätku mu jaoks sõnu, kui lahe ma olen. Tore.
Eelviimane tund oli ühiskonnageograafia, kus rääkisime töödest ja siis tegime internetis veel ühe töö. Hehe.. See väga hästi ei läinud, sain nelja. Aga maitea, tegelt läks hästi? (arvestades seda, et ma ei kasutanud tõlkimiseks ühtegi vahendit, sest tahtsin proovida, kas saan ikka väga palju aru sellest ühiskonnageograafiakeelest).
Viimane tund oli sotsioloogia, kus rääkisime viisakusest, kommetest kultuuris ja käitumisest. Õpetaja ikka küsis minu käest, et kas norrakad on viisakad ja ma siis pidin ütlema, et alguses mu isa ütles, et norrakad on ikka piisavalt viisakad, aga minu arust küll nad viisakad nüüd ei ole väga. Suht sama mis eestis- osad on viisakamad osad kohe väga ülbed. Ma küll käin mööda tänavaid ja naeratan kõigile. Nii kena.
Siis tulin bussiga koju. Kodus küsis ema, et kas ma võiksin koeraga välja minnna- MUIDUGI! Mida muuud mul ikka teha. Niisiis käisin pooletunnisel jalutuskäigul. Tore oli. Ainult märg, sest sulalumi on maas. Aga mul olid ema põhjapõdranahast jalaõud jalas, mis ei lähe märjaks. Niiii vinge.
Siis tulin koju. Aitasin emal veel pitsat teha ja olin korrals Jüriga Skypes. Siis aga tuli vanaema ja küsis, et kas lõikaks juukseid enne õhtusööki. Muidugi ma olin nõus. Niisiis: lõikasin juuksed ära. Või lasin lõigata. Alguses oli küll plaan vaid veidi, aga siis otsustasin, et las juuksur teeb mis ta kõige paremini oskab. Ja kui need kõik katkised juuksed läinud olid, siis tulemusega olin 100% rahul. Tähendab olen siiamaani. Veidi võiks pikemad olla, aga küll nad selleks ajaks jubajälle tagasi kasvavad, kui ma ükskord Eestimaa pinnal olen.
Igatahes mulle VÄGA VÄGA VÄGA meeldib, loodan et teile ka (niipalju kui piltide pealt näete allpool)
Siis sõime õhtust ja pärast õhusööki jaotati käsud kätte ja hakkasime tegutsema. Mina pidin veiniklaasid ja lillevaasid ära pesema ning kohvri pakkima. Oma hiiglaslikku kohvrit kaasa ei vea- ema laenas mulle ühe enda oma- väikse. Mahutasin kõik asjad sissse ja ise olen ka uhke enda üle, et seda suutsin.

Nüüd tulevad siis pildid ja tehnika. Ehk mida saate teha terve nädala, kui uusi postitusi ei ole?
Kõigepealt, siit näete seda kohta, kuhu ma lumelauatama lähen (külje pealt saate veel teisi veebikaameraid valida). Äkki leiate mind? Teate küll, mul on see kollane jope, sinised püksid ja ma sõidan lumelauaga.
VAJUTA SIIA!

Nii, teiseks saate siis pilte minu uuest soengust (nii palju, kui aru saate). Juuksed on päris lühikesed ja mulle väga meeldib. Nii hea on ikka lühemate juustega olla. Vaba tunne kohe.

Umbes selline ma siis välja näen praegu. Juuksed jätkuvalt oranžikad-punased ning nüüd siis piisavalt lühikesed ja järkus ja mugavad ja lahedad. Mis arvate?

Okei, üks asi veel. Pole teile ammu muusikat lasknud/laadinud/postitanud ja siit ta tuleb. Seekord SOOME! (ei olegi Norra ega Eesti ega Briti ega USA)
Põhjanaabrid üllatasid mind positiivselt selle positiivse ja armsa lauluga (hoiatan- soome keeles. Ehk siis mina tean, et minu issi saab aru!!)

Haloo Helsinki- Maailman toisella puolen

Olge tublid, nautige külma talve, kuulake head muusikat, jooke kakaod ning sööge šokolaadi ja käige värskes õhtus jalutamas.

-kista.