tavaline neljapäev

... või siiski mitte. Okei. Tegelikult oli ta tõesti päris tavaline. Ei midagi eriti erilist. Hommikul ikka kell seitse üles ja jälle bussiga kooli ja.. Ohh ma hakkan seda nii igatsema, kuidas ma igal hommikul seisan bussipeatuses ja väikse lapsed kõnnivad üle ja vahivad mu eriti lahedat vihmavarju. Jah- hommikul sadas vihma
Aga lõunapeale läks ilm ilusamaks niiet pärastlõunal oli ülse päike väljas ja õues lihtsalt megasoe!
Esimene tund oli ühiskonnageograafia, kus rääkisime millestki ja vastasime küsimustele. Ei ole väga kindel. Ma olin reaalselt liiga omas mullis terve tunni ja lihtsalt unelesin.
Teine tund oli vaba- nagu neljapäeviti ikka eksole. Istusime Bodiliga ja olime niisama. Vaatasin ühikarotte- nimelt avastasin nad jälle sest isssand see on ikka väga naljakas. Eestlased on nii naljakad ja eesti keel on iseenesest väga naljakas. Aga siis äkki lendas aeg mööda ja kell oli 10 läbi 34 minutit ja me pidime minema teise kooli otsa. Oh siis hakkas kiire- kahjuks pidime peatuma veel Bodili kapi juures ja siis veel nägime Otheliet, kes meiega hirmsasti juttu tahtis rääkida, sest tal oli vaba tund. Ei! Läksime ikka klassi, kuid jäime veidi hiljaks. Õpetajal polnud selle vastu midagi- ütles et ikka juhtub.

Siis käisime vaatasime raamatukogus meie pr keele õpetaja näitust- tal on paar fotot ja paar maali sinna üles näituseks pandud. Väga lahedad!! Ja siis ta tahtis minu pilte näha- et kas mul on nad kuskil internetis üleval. No muidugi on ja eks ma siis näitasin neid pr. keele tunnis. Kõigile meeldisid. Tore!
Neljas tund oli meil jälle vaba- nagu neljapäeviti ikka. Istusime, rääkisime juttu ja tegime tobedaid pilte Othelie macbookiga ja lihtsalt kuulasime muusikat ja sõime ka muidugi, sest söögivahetund oli ka veel. JEEIII..
Viimaseks tunniks oli inglise keel kus rääkisime meediast ja suurtest korporatsioonidest ja uudistest ja kõiges. Tore tund oli. Ingrid otsustas mulle sinika õlale tekitada ja mu klassivend sõi karbi seest salatit ja õpetaja ütles, et ta kas sööb või on tunnis ja klassivend tõusis püsti, läks klassist välja ja sõi ukse taga. Kuna meil on klaasist uksed siis nägime teda, kuidas ta seisis lihtsalt ukse taga ja sõi. Õpetaja otsustas teda ignoreerida. Naljakas oli.
Siis istusime korraks Ingrii ja Otheliega koos ja tegime veidi plaane homseks ning siis kiirelt Ingridi juurest läbi ja poodi, sest Othelie ja Ingrid pidid omale süüa ostma. Ma lihtsalt jõlkusin nenega kaasas, sest ootasime koos bussi. Pärast istusime siis kuskil kooli juures laua peal õues päikse käes ja lihtsalt rääkisime. Ja siis äkki ma avastasin, et mul on vaid täpselt 11 nädalavahetust Norras alles jäänud ja siis tuligi meie masteplaan, et alates sellest nädalavahetusest igal nädalavahetusel teeme sõbrannadega koos midagi. Kasvõi vaatame lihtsalt filmi või ükskõik mida. Lihtsalt oleme koos, sest need 11 nädalat ju lithsalt lendavad mööda.
Ehk siis järgmiseks kaheks nädalavahetuseks on meil juba plaanid tehtud. Homme peame Vera sünnipäeva ja järgmisel nädalavahetusel on arvatvasti väike filmiõhtu!! :) Väga lahe. Parimad plaanid ever.
Ja siis tulin ma bussiga koju. Või tegelikult vanaema juurde, sest sõime täna ka seal õhtust. Õhtusöögiks oli siis tomatisupp ja magustoiduks pannkoogid. Ohhhh kuiii heeaaa!! Vanaema pannkoogid on ikka alati kõige paremad, midagi paremat lithsalt ei eksisteeri. No nii head olid lihtsalt! :)
Siis tulime koju. Ma sain oma toa ära koristada ja istuda ja Emmat kodutööga aidata ja lithsalt olla. Kuidagi väga väsimus on peal.
Ema ja isa lõpetasid täna alltoas põranda panemise- see näeb niii hea välja lithtsalt! Tõesti- väga superilus. Sobib sinna väga hästi!
Õhtul käisin veel enne pesemas, kui siia tulin kirjutama ja nüüd siis aeg magama minna. Homme hommikul pean oma asjad kokku pakkima, et ikka kõik kaasa saan mis vaja kui me Vera sünnipäeva lähme Ingridi juurde pidama. Jääme ju kõik ööseks- kes see öösel ikka viitsib hakata koju sõidutama meid. Sööme TAI toitu ka!! Väga lahe! Oootan väga juba!

Täna pakkisin ka esimesed asjad esimesse karpi, mille Eesti poole teele saadan aprilli lõpus. Oh kui veider on ikka mõelda, et vaid kaks kuud veel. 11 nädalavahetust ja 12. reedel alates homsest ma siis jätan Norraga hüvasti ja tagasi siia tulles ei ole ma enam vahetusõpilane. Lihtsalt kuidagi väga veider on mõelda.
Samal ajal, kui ma ei taha norrast lahkuda, on mul ka hea meel, et jälle Eestimaale saan. Ma küll otseselt ei igatse enam ammugi, aga lihtsalt tore on jälle oma vanas karbis tagasi olla, olgu kui veider ta tahes.
Aga praeguseks,
Olge tbublid, nautige poolkevadisi ilmu ja mitte-veel-nii-sooja-päikest.

-kista.