ELO

Ma ärkasin pühapäeva hommikul ja ma ei suutnud uskuda, et ELO ongi lõpuks käes. Kujutate ette, et te olete midagi oodanud KAKS AASTAT ja siis see on lõpuks käes ja te REAALSELT lähete sinna ja sa liigud jälle nelikümmendtuhat korda lähemale oma lõppeesmärgile ja suurimale unistusele. Terve see hommik oli minu jaoks täielik müsteerium. Ma jooksin mööda maja, et saada kohvrisse kõik mida mul on vaja nii ELOl kui hiljem Tartus ja see oli ulme. Päris paljud asjad jäid ikkagi maha.
Aga igatahes lõpuks hakkasime minema ja kurtnasse jõudsime kell pool kolm. Alguses paps tahtis meid vembu-tembumaale viia, aga see polnud õige koht nii et jõudsime siis pool kolm. Siis vaatasime seal ringi, mina lugesin veel raamatut ja lõpuks kell neli olid siis avasõnad.
Jagati ka YFU vahetusõdede/vendade märke neile, kes on olnud või on praegu vahetusõed/vennad. Yay ma sain ka üfe, väga tšill.
Siis oli meil oma gruppidesse jaotamine ja kultuur I, ehk siis meil, Skandinaavial, oli ruum keldris kus oli hea jahe ja meil oli väga tore koos! Alguses tutvusime üldse, sest kõik ei teadnudki veel üksteist. Aga gruppides rääkisime kultuurišokist ja kuidas sellega toime tulla, mida peaks tegema ja mida mitte, "jäämägedest" ehk siis kultuuri iseärasustest ja kõigest sellest muust, mis vahetusaastaga kaasa tuleb. Vahepeal saime süüa ja jälle tutvusi aretada. Ja siis hakkasid mängud, mille käigus sai teisi katsuda ja samal ajal ja nendega tuttavaks saada.. ehk siis meid pandi järjest näiteks pikali ja pidime saama tähestikulisse järjekorda ja selleks pidime teistest üle veeretama end. Ja Sendimängu mängisime ka. Ühesõnaga väga väga palju nalja ja seda kõike ühe õhtuga.
Kui kell 00:00 pidi oma tubades olema siis mina olin küll juba lihtsalt nii väsinud, et kui öörahu oli 01:00 siis mina juba magasin suht enam-vähem. Kogu ELO võttis tegelikult lihtsalt nii läbi.
Hommikul oli äratus ja hommikuvõimlemine. WIN
Pärast seda sai süüa ja siis jälle gruppidesse ja meile räägiti koduigatsusest ja kommunikatsioonist.
Siis mängisime toredat mängu, al? Ning pärast lõunat tuli selline liikumine. pandi meid aga jälle (suurematesse seekord) gruppidesse ja hakkasime kolme koha vahet käima: YFU reeglid, case'id ja peres elamine. Peres elamise ajal joonistasime Jüriga Härri Potteri ja see oli lihtsalt liiga naljakas.
Siis saime jälle oma gruppidesse ja kirjutasime keskaasta kirja ning rääkisime, mida peaks kaasa võtma ja mida ei peaks.
Pärast õhtusööki algas "õhtune meelelahutusprogramm" ja see oli lihtsalt ülim. Ma pole ammu niii palju lihtsalt naernud. Ühesõnaga meile anti laused, mida pidi oma näidenditest kasutama ja mida rohkem näidendit seostati YFUga seda naljakam see oli.
Meie saime kolm põrsakest ja näidendi idee ja teostus ja kõik lihtsalt hakkas kohe algusest peale jooksma ja meil oli üliäge grupp ka! :) Väga nalja sai.. lihtsalt, kõik näidendid olid nii naljakad ja ägedad..
kell 01:00 oli jällegi öörahu ja siis sadas vihma ning lõi äikest.
Ja oligi käes viimane päev. Äratati meid jällegi ruupuriga kell kolmveerand üheksa ja kamandati taaskord alla hommikuvõimlemisele. Õppisime reivima.
Siis oli ELO kokkuvõte gruppides ja iseendale kirja kirjutamine. Väga nalja sai, ma nii ootan juba nende kirjade kättesaamist. (aga see juhtub alles aasta pärast). Siis räägiti meile veel kindlustusest, et mida see katab mda mitte ja veel reisikorraldusest, ehk kuidas lennujaamas hakkama saada.
Hiljem veel piiridest vahetusaastal ja vabatahtlikkusest. Pärast kiiret lõunat (ja ühtlasi ka viimast ühist sööki) oli meil siis Lõpetamine. Laulsime "Ta lendab mesipuu poole" ja tagasitulles kavatseme teha YFU koori, jällegi. Millalgi on see juba eksisteerinud, aga küll ta nüüd uuesti eksisteerima hakkab. Väga äge igatahes.
Siis pakkisime asjad ja kojuminek.

Kogu ELO igatahes oli nii tore ja äge ja vahva ja kasulik, et ma ei suuda lihtsalt teile selgeks seda teha. See on midagi, mida peab ise läbi kogema, täpselt nagu vahetusaasta. Kõik need inside-joke'id ja need inimesed ja uued teadmised. Kõik see kokku ja ongi ELO.
Aitäh!

-kista.

mõned päevad ELOni.. JA MUL ON PERE!

Nii, täna just sain siis YFUlt kirja, et mul on pere. Ma teadsin juba paar päeva varem, aga nüüd tean ma teile ka rääkida nendest natuke.
Elama hakkasin siis keskel, linnas nimega Steinkjer. Mul on isa Gunnar, ema Mona ja väiksem õde Emma Linnea (nendega hakkan ma koos elama). Muidu on mul veel kaks venda Magnus ja Kristoffer, aga nemad elavad juba oma tüdruksõpradega Oslos. Ja siis on mul veel teine õde Erika, kes käib Trondheimi ülikoolis, ehk siis elab ka seal. Aga see on suhteliselt lähedal. Vist.
Igatahes, kooliks on mul Steinkjer videgående skole.
Mis siis veel... talvel ja kevadel käivad nad Rootsis suusatamas, sest Gunnar on Rootsist pärit ja tal on seal kuskil mingi suure suusakeskuse mäe all mäemajake.
Mona on pärit Tromsøst ja kirjutas mulle, et nad tahaksid kindlasti minuga minna virmalisi vaatama. Minu arust on see lihtsalt epic awesomeness.

Igatahes kui ma kohale jõuan on mul kindlasti veel palju rohkem teile kirjutada, aga praegu olen ma lihtsalt kirjeldamatult õnnelik.

ELO on siis mõne päeva pärast. täpsemalt kolme, pühapäeval hakkab. Ma ei suuda enam ära oodata, see on lihtsalt nii lahe, et see lõpuks ongi käes. Ma olen kaks aastat oodanud ju seda, et lõpuks saaks ELOle ja siis saaks kõigiga tuttavaks ja..
Ma olen praegu lihtsalt nii õnnelik, et mu suurim hetkeunistus on tõesti täitumas ja ma olen lihtsalt südamest tänulik kõigile, kes on mind selle poole aidanud või täpsemalt veel aitamas. Te ei kujuta ise ettegi, mida te minu jaoks teete ja ma olen igavesti teile tänulik.

- kista.